Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1789, Síða 35

•S P. Um 2UI£öecl?im.
125
fmáu ítiiali, fallaj J>á fíálfíefftat falH. 9ít
untbrcptíng fú cr Falf fatr »iD brcnnfluna, Fomt
af migir loptfórunnar, fannaj íar af, at nai
loptföra at fameinaj lifanDi falfi (fcm f!cDr,
Já fat tr látit leflia ftg fiálft), fœr fat fomu
ccjinlialeifa fcm fat (jafoi fprri, ftá pbpfic.
Slarbog i. 2lar<j. ifem ^fplíngs 2lftjanDling;
í>oi cr tcDr Æfpltng fcgir t fanta riti Sap. 7-
jj. 7. at fjitnun lifanDt falfé í oatni, fomi af
pantta fciitt cptir fjofi lepiij t faffi ft'Dan pat
»ar brcnnt, og í Icffíngttnnt burtDrtfij af oatn-
inu, ocrDr ecFí famfinnt, lífligra er, at Drátt»
arfraptr falfð og oatná fc orfofin, fcrn at ofatt
nueit cr-
§. 16.
Sltfcrö at Iefíia falfit, <r fe§i: f ttánö
#ib ofntttn er fniíDut ein ftffa af tré, $ht,
og rámqób foo fcm foacar falf = magninu,
eigi fíal ^án niiog ftá, en at f>oí (Fapt otb;
ari; á einni fíbtt niör oib botuinn,
er op meb ^leppitofu fpri at utan, oibltft
fem d foarnarffocf, peim mcgin oib fifluna
er gcafin Dalb í jerb nibc, ec Jjpliut (Fal at
innatt á allar ftbur, at ei (trnnie molbin
tttbrí {jatta. ðíá óáíffptlij falffiflan meb fttnDrt
flegit ítfattöt falf, fafnaj ^at foo i (jennt, at
eigi liggi \ bfyngtum, meb ftórri jartttinba
fcrífu; ftDan er eintti oatnðfotu epttr abra
ftclít \ fifluna, £«p ttl faífit er \ faft *),
fcr pat $á at fpt>ta og bampa áfafliga, og
ntá fui í§t«ra meb járu t tinba jjrífunni, at
aöt