Rit þess (konunglega) íslenzka Lærdómslistafélags - 03.01.1789, Page 151

B. G. Ctlcaun um (Sáfuft Pt*óf. 241
fccer á Ouní>um fé nocfut frcfori, |>á er ein«
fcctt at ímpnöaniii er oröuiig 04 réttfsáttuö.
örctjluligac cg elíöánctið (jagn(i«öar til&neig«
ínctur, fcm ei fpafa §inn minnfia ftáanliqamt
tiUttðsjefnub til feirra a«öa, er fccer fcrfiaj
eptir, ftjna óorbu 09 óf¥í)rleif fjeicra tnpnba,
fem ftlutirnir (tafa mótat af fér í fáíunni.
©foctr alira geöð&rcetínga er óbrpijöult §eim«
ffu mcrfi.
5) íþd florpujtu og granbgctfttigujtti
ranfófn geta memt fó giert, fegar teftt ec
mötf á ©medinum. fpefjarigc etn formerftngí
arittnar er fá bejt ftáttat, ef f;útt meb ftœqu
tnóti, og téttiliga getr abgrciut flat fnotta,
frá flot fem liáct er. Oíáttúcatt (jefic fiagat
$t)í panntg, at ef fonfunttm (eba flfilníngar*
citunttm) er «el fatit, og fálitt ecfi óöuglig
á ntóti at tafa, fá gierir ft't fnotta áncrgiu,
og f'at fcm Itótt er, lciba ellegar uibbiób.
<£n (jt>ert fc® ttó formerftng (jefji cr áttcegtus
full íbc óftœgilig, cru $ó eiai netfanir ftennap
jafnfierfar til aUð. ?01álaran« auaa fœr lángt*
unt flcerri óbifr á ílla gietbri mpnb, enn cpra
^annð á ófamfletnmanbi tónum; bocrt & ntóti
gctc ól«óbf«ramcifiarinn (torft á f>á ftnecflauðs
ujtu teifníng án ntinjta ntbbióbð, cn ftenbj
ccfi, ef ó«nn $cgric ócéttann tón, eöa taft
cinn vanta.
&. Sel. S. 9.». _ & '*