Atuagagdliutit - 09.10.1958, Blaðsíða 25
MÉKAIlTJSVTimj^^^^
rw —— -------- — -
kingumut KivialårneK
una Kristoffer Salomonseniuga-
lup, Nanortalingmiup, „Atuagag-
dliutit“nut ilångutagssiariniardlugo
agdlagarissane uvavnut tuniungma-
go, Klnuvigingmangalo oKardlune:
ivdlitdlumt nagsiuniariuk, tiguvara,
neriorssordlugulo nagsiukaluaru-
mårdlugo.
tåuna agdlagkane tuniupå, anga-
lajungnaerdlune uningåinalernerme
udlåne, sunauvfame ungaslngitsukut
tOKusavdlune. taimåitumik toKoré-
raluartoK nagsiupara, agdlaridng-
nago. Karl Eliassen,
Nanortalik.
måna agdlagagssara autdlamersi-
nago ima OKancårniarpunga, tåssa ilå-
ngu tagssiom eK ajorama „Atuagag-
dliutit“nut, agdlangneK ajukutarner-
mit, tåssame agdlangnerup tungånut
nalussumattit ilagingmånga. taimåitoK
ajukukungnaerdlunga autdlartinaler-
punga, naKitemeKåsagpata naKiteri-
ssut iluarsåukumårmatigik.
tåssa uvanga 1903-me aperssortika-
arferit OKalutarpat?
ukiut 1900-gssånit pissunik nalu-
naerutaussunit nipisiarineKartarsi-
massut piniariutinit angmåinartunit
tusaneKartarsimassut atuarneKarsi-
naussarput. sordlo norgimiut arfang-
niartartuisa atuagagssiåne oKalugtu-
arineKarpoK arfangniartartusimassup
måna toKorérsimassup OKalugtuarisi-
magå Katsungassume arferit puinig-
ssait utarKisitdlugit Imap iluane ni-
pimik tusåssaKartarsimavdlune. nipit
taimåitut arferit sordluinit miligsima-
ssunit pissarsorineKartarput.
ma, peKaterpålugssuavnit kisemgoru-
kama, perérsut erKaimassåka pingår-
nersiordlugit univkårilårniaravkit pe-
Katika erKaitdlagtårdlugit ingerdlati-
savaka.
taimanikut aperssortingajaleravta
Kaj aKalertarérsimagavta pilerituvat-
dlåKaugut Kimanermit; pingårtumik
upemagssame silagmalitdlarångat a-
tuamiaraluarångavta, soraernigssaK
erininaK! soraeriutå nipåinauvdluta
åmut arpaliutaravta sumukarnigssar-
putdlo isumaKatigissutigalugo. tåssa-
Kalunxt tamussingåtsiartarpugut. ig-
pagssaungmat kanginguavtine kujati-
nguavtinilunit serKOKaut. tåssame å-
guligssugatdlarmat tingisuerniardluta
OKartaravta, autdlarångavta parruti-
ssåinaK. sila nuånerdluartitdlugo arri-
sanatalo, upemagssap uvaliå sordlo
pusungneK sivikingårångame. tåssalo
takugångavta, taiménakuloK piuma-
Katigigdluta, ardlavta pissarissarå. tå-
ssalume Kåinat uvdlaungmagule aut-
dlarsimassut, igpagssarnisanik puala-
sunik pissaKamiarsimassut, uvagut
sagdlukujuit Kanganitsat erKorniaro-
Kigavtigik, taimåitoK pualasutut iliv-
dlugit nuånårutigissarpavut.
åmåsit kanginguavtine kajortuku-
Iok malerssordlugo ipissigavtigo åpar-
navérsoK, KajaK igpiatåginalerå, a-
tautsimut katigutdluta umisårneK Ka-
j arpalungnerdlo kisimik nipaulersut,
piumangnermit kiname Kungujugssa-
mik isumava, Anagsip Luve nasåtigut
åmingmago kingorKajartitdlugo, ta-
marmigdlo periarneK ajulerdlutik, åi-
på nuvérutdlune, åipåta nuverssuasit
nivingassut pérneK ajulermagit, tai-
mågdlåt uvanga kingomåne piniar-
dluarniarama. ila, taimanikut pilikag-
taKaugut, igdlartaKalutalo. aitsame
nuénerdluartartoK!
åmåsit upernagssame natserssuar-
Kat nalåne, tamåkuligssågatdlarmat
åsit. atuardluta soraeriutå, avåmut
parrutissåinaK ingerdlaleravta sikor-
ssuit nunamut KaningoKissut, tåssalo
ungasigungnaerdlugit tåssånga suju-
nerpiånguavtinit serKOKingmat nångi-
parput. nueriaKårput, imarigsuatsiå-
me KajaK imåinarme uningassoK, åipå
sikumut niujartortoK. åipåta angussa-
ne péssukå. påsivdlugo tungånut ta-
måt, tåssalo tikilerdlugo, angussup
angussane Kimåinardlugo sikup tu-
ngånut autdlarteKingmat, tåuna åipå
sikumut nioriarsimagaluardlune,
tungmagaugaluane timåutordlugo nå-
karsimassoK, igdluanik siko tatdlimi-
nik noKitdlugo igdluanik Kåiname u-
susså tiguvdlugo. uvagut tåssa tikili-
verérdlugit tåuna ånåuniagagssaK pe-
riånguamago, puissåinaK sågkavtigo,
aitsåt puisse agtortaréravtigo sikumut
niujartorpugut. tåssa tåuna angussoK
natserssuarmik autdlåinigsimassoK,
åipå IsåK (asvante) — silagtoravtame
taima taigoråt. taimanikut Simup
OKalupåtigut-åsxt sikumut niusagå-
ngavta misigssorKårdlugit niussåsa-
ssugut. tåssame takugavtigo utorKaK
fnianerssoK sordlo taima ajornartorti-
gissoK. tåssa_ taimanikutdle sikumut
niulernarångat ilanikut erKaissarnar-
poK, navialiumånginermit. tåssame
utorKångornarpoK taima navialinanga
utorKait OKalussutait erKaimaniar-
ssuartaravkit. pingårtumik kisimitdlu-
nga angalagångama agsut mianerssor-
tarama navialineK ajorpunga.
nangisaoK.
KRYOLITSELSKABET ØRESUND
A/S
KØBENHAVN
nalivtine tusarKajarnerinait nåma-
gineKarneK ajorput ugpernarsainiar-
tardlutigdle. norgimiut arfangniartar-
tuisa atuagagssiåne issuarneKarsima-
vok imap iluane nipinik misigssui-
ssartut kigutiligssup nipisiorsimaner-
mik agdlautigisimassåt. kigutiligssu-
aK arfeKatiminit KaKutigornerungika-
luanissoK imap iluane nipisiorneKa-
kulasimångilaK nipisiorneKarnerale
kisame ugpernarsineKarsimavoK.
umiarssuaK _ misigssutaussoK „At-
lantis“ martsip 28-åne i957 Amerika-
me nålagauvfit penatigiussut ilåta
North Carolinap avangnardliup sine-
riåta avatåne kigutiligssuarnik suju-
muisimavoK, agdlåt 15 meter Kanigti-
gilersimavdlugit. nalxmaeKutap aku-
nera atauseK erKåsiorsimavait maski-
natigdlo unigtitarsimavait itissusersi-
utimik tigorautå ikiorsiutdlugo na-
laorsinauniåsagamik.
nipit åssiglngitsut pingasut ingmi-
kortineKarsimåput. sujugdleK arferit
puisinagit tusarneKartartoK tåssa ser-
KulårpalåK sagdlaitsoK sekuntip Ker-
Kanik migssiliortumik akugtussuse-
Kardlune tåkutartoK nåjartornermine
nipigtoriartortardlune. nipip åipåta
åssigineruvå Kiversartup mångertor-
nissup nérKulårneranut åssingussoK
sekuntitdlo tatdlimat migssiliordlugit
sivisiissuseKartardlune. nipitdle nali-
nginaunerussut tåssa sernuatdlagtar-
nerit såkortut ardlagdlit ima såkortu-
tigissut ekkoloddip — itissusersiutip
— påpiarartåne agdlåt titarneKarsi-
nauvdlune. sekuntip Kencanik migssi-
liortumik nipangersimariardlutik ni-
parnigtarput ilånilo ima akulikitsigi-
ssardlutik sekuntimut serKuatdlagtar-
nerit tatdlimat tusarneKarsinausimå-
put, agdlåme serKuatdlagtarnerit 73-t
maligtuinait tusarneKarsimavdlutik.
arferit åssiglngitsut kinguleriårdlu-
tik nivdleKåtårput.
nalunaerutaussup naggatåne taine-
KarsimavoK neriutigineKartoK avdlat
kigutiligssuarnik nåpitserKigkumårtut
misigssuinerdlo nangitdlugo, ilångu-
neKarsimavordlo pitsaunerpausaga-
luartoK misigssuinerit båndimut imiu-
ssanik ilalerneKésagaluarpata.
— sukuldmik igdlingnartumik KagdligaK
— med lækkert chokoladeovertræk
GULD KARAMEL
kunglkunut niorKuteKartartoK
vil smage Dem bedre,
fordi den er særlig let
i
Monacco sapernaviångilat kimikitsuatsiaK
pisiariumassarniaruk
niuvertarfingnut aperKutigeriåkit
26