Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 28.02.1963, Blaðsíða 2

Atuagagdliutit - 28.02.1963, Blaðsíða 2
atuartartut agdlagait »igdlume ukioK atauseK« ukiut ardlagdlit ingerdlaneråne er- KartorneKartåinarpoK arnat inusugtut igdlume sulinermik kajumigissaeru- kiartuinartut. måninåungitsoK taimåi- simavoK åmale Europap avangnåne tamarme. Danmarkime påsissatigut malugine- KarsimavoK ilumut pissaria«artOK ar- nat inusugtut ukiuvdlunit atautsip i- ngerdlanerane igdlume sulinermik i- liniartlsavdlugit, nauk inusugtut ta- måko kingorna inutigssarsiumik av- dlamigdlunit ingerdlataKalisagaluar- pata. ningiugssat atuarfine K’aKortume Ausiangnilo iliniarsinaussut kigdleKa- Kingmata imaKa iluaKutausinauvoK peKatigigfiup taiguteicartup „igdlume ukioK atauseK*1 najorKutagssiai xa- nordlo ingerdlatsissarnerminik nalu- naerssutai misigssuatåsavdlugit. måne Nungme sordlo ningiut peKa- tigit suliagssamik taimåitumik inger- dlataKarsinåuput, tåssa aperKut tamå- na soKutigineKardlune peKatauvfigiu- maneKarsinaugpat. peKatigigfiup tåussuma erKartug- kavta sujunertarå arnat inusugtut a- kornåne igdlume sulineK tåussumalo pingåssusia påsitiniåsavdlugo igdlune nalerKutune najugagssåinik pigssar- siutardlugit, tåssa tamatumuna igdlu- me suliagssat ingerdlåneKarnigssånik ilikartiniåsavdlugit inunermik ilåtigut KaKugulunit sumik avdlauvdluinar- tumigdlunit inutigssarsiuteKardlutik suliaKalernigssåt nautsorssutiginago. ilame arnanut inutigssarsiuterpagssu- aKarpoK pingitsorane igdlume suliag- ssanik iliniarKårsimavdlune aitsåt i- ngerdlåneKarsfnaussunik. peKatigigfiuvtaoK suliagssarissarpå igdlume ningiussut atåssuteKarfigi- ssardlugit inusugtunik taimatut su- ngiusainigssånik kajumigsårtardlugit påsititdlugo sujunigssamut sutigut pi- ngåruteKarnera. iliniartarneK taimåitoK ukioK atau- seK sivisussuseKartarpoK misiligainer- mik Kåumatit mardluk sivisutigissu- mik ilaKartardlune. igdlume ningiu- ssup isumagissagssarå iliniartitane sapingisamik tamatigortumik sungiu- sarniåsavdlugo Kanordlo ingerdlatsi- nera nåkutigivdluardlugo. ukiamut Nungme ningiut kursuseKartineKåså- put (husholdningskursus) igavfingme sulinerup iliniartitsissutigineKarnera- nik ilaKartineKåsavdlune arnap tama- tuma tungåtigut iliniarsimassup i- ngerdlatagssånik. iliniarneK pivfigssane aulajanger- dluinarsimassune ingerdléneKartug- ssauvoK, sulivfigssat fritimerfigssatdlo aulajangerdluinarsimavdlutik, tåssa inusugtut niviarsissat ilikarniåsang- måssuk ningiutut anånatutdlo suliag- ssat KanoK iliordlune ingerdlåneKa- runik oKinerussoK. niviarsissat amer- dlaKaut isumaKartartut igdlume su- liagssat iliniartariaKångitsut isuma- mingnik ilikagagssauvdlutik nagdliu- tarmata, tåssa uveKalernikut pingit- soratik suliagssaulersaramik. kisiåne ningiorpagssuput misiaratik OKaruma- ssartut åipaKalerKårdlune ningiutut nuliatutdlo suliagssat ukiut sujugdlit oKitsuinaussangitsut, tåssa sungiusar- simångisarpagssuarnik ilaKartarma- ta. nauk ukiune kingugdlerne arnat a- torfigssaKartineKariartuinaraluartut sordlo sulivfingnilo avdlane, taimåi- toK igdlume sulineK puiusångilarput, tåssame sule mgnamut sulivfit tamar- mik pingårnerssaråt Kiteralugulo. arnat inusugtut taimatut iliniartar- nerat sulivfingnut avdlanut sordlo nå- parsimavingnut igavfingnutdlo av- dlanut angisunut sulissångorsinaunig- ssamut avKutaussugssatut årKigssu- gaussarpoK. kisalo ukiut ardlåne øko- nomagssatut atuarfeKalisagaluarpat arnat inusugtut taimatut igdlume i- kiutdlutik sungiusarérsimassut åma tiguneKarsinaulisagaluarput. kisiåne tåssa arnat inusugtut kisi- mik soKutigingnilernigssåt aperKutåu- ngilaK angajorKåvime åma soKutigi- ssaKartariaKarput taimatutdlo igdlut angerdlarsimavfit inusugtunik taima- tut sungiusagaKartugssat. peKatigigfiup tåussuma „igdlume ukioK atauseK** atortutine Nungme ni- ngiut peKatigigfiånut atugagsséngor- tisimavai. suliniarneK taimåitoK so- KutigineKarpat aussamut atuångivfiup «ångiuneratigut autdlartisinauvugut. kisalo naggasiutdlugo Dorthe M. Nathansen påmiormio akiumavara. ni- ngiup pøKatigigfivse avKutigalugo a- tautsimordluse Kavdlunåt arnat pe- KataorKuvdlugit sågfiginiarsigit ikio- Katigigdlusilo suliagssat nåmagsiniar- dlugit. kalåtdlit arnat inusugtut Dan- markimikångamik Kavdlunårpagssuar- nit ilagsivdluarneKartarput. ilivsilo taimaisiorniaritse, Kularnångilarme Kavdlunånik arnaKarpoK ilisimassa- mingnik misiligtagkamingnigdlo ar- naKatimingnut kalåtdlinut ikiukuma- sinaussunik. Birthe Christensen. Nuk Topsøe-Jensen & Schrøder Civilingeniører & entreprenører Fillppave] 1 København V. A/s Motorfabriken DAN Adgangsvejen Esbjerg . Telegramadresse: Danmotor. type T og Z leveres fra 80 til 280 HK som 2, 3 eller 4 cylinder motorer. type T åma Z tuniniarnenartarput 80-init 280-hk-nut motorit 2-nik, 3-nik imalunit 4-nik cylinderigdlit. Større KRAFT på mindre PLADS nukik angnerussoK inigssame mingneru- ssume suliarinerat OKine- russoK sipårnarnerussoK Vælg DAN-NORMO til den nye båd. Kineruk DAN- NORMO pujortulér- Kamut nutåmut. Prisliste og brochure på motordepotet, akit agdlagsimavfiat nalunaerssutitdlo motorinik uningatit- sivingme. lettere BETJENING bedre ØKONOMI DAN-NORMO semi DIESEL akissugssaussusextarane inuneic Atuagagdliutine nr. 3/63-ime sar- Kumersume Erik Lyberth agdlagpoK KuleKutserdlugo: „atuarfiup agssane assagpai" OKardlunilo angajontåt a- tuarfigdlunit pissussuteKaratik oKarsi- nåungitsut mérKat ima imalo a-mer- dlatigissut nåpautipalårnerånut. ag- dlagtup pisimassoK erKartoramiuk perKingnigssap inoKatigissutsivdlunit tungånut tungassutøKarnera pineru- nago ugperissarsiornerup tungånit i- ssigissariaKarnera sagdliutipå, taima- tut OKartoKarsinaungmat nuånersu- vok. pisimassorme taimåitoK pingitso- rane ugperissarsiornerup tungånit i- ssigissariaKarpoK. åiparingnerup ava- tåtigut inoKatigingnerit tamarmik u- niorKutitsinerdput. kristumiussutsip tungånit issigalugo tamåna erKungitsunerarneKarsinåu- ngilaK. „arnauneKåsångilatit** — o- KauseK bibelip tungånit issigalugo paitsorneKarsinåungitsoK. ilagissarig- tut inunerme piumassaussut sanerKU- tinardlugit akissugssåussuserdlo pui- ordlugo inuneK ajortuliorneruvoK så- kortOK. taimaisiorneK éssersuneKar- sinauvoK mérKamut kågisortumut Ka- lipåinå nerivdlugo kågitånik oriartui- ssumut. isumaussaraluartoK inuit sujuar- sarneKångitsut „kinguågssiutimingnik atuinigssamut issertuarneK ajortut" inuitdlo tamatuminga tugpatdlersar- niarsinaunerat kukussuvoK. ukiualuit matuma sujornagut europamiut tai- manikut isumåinut nalerKutumik tug- dlusimanartussésaoK inuit kiagtor- miut atissaKångitsut eskimutdlunit arnartait atissaKångingajagdlutik i- sersimårtartut kinguågssiutimingnig- dlo issertuaratik atuissartut takuv- dlugit isumaKarfigineKartarputdlume „pissusigssamigsortutut**, åmalo isu- maKarfigineKartardlutik inuit tamar- mik „Kåumarsagaunerulingikatdlara- mik taimåitarsimassut.** kisiåne uv- dluvtine ilisimassavut avdléuput, tå- ssame uvdlume ilisimavarput inuiait atugartussutsimik agtorneKarsimå- ngitsut åmalo inuiait europamiunit sunigausimanermikut kinåussusérusi- massut. inuiait atugartussuseKangit- sut akornåne amerdlanerpagssuarti- gut piumassarineKartarpoK angutit i- nusugtut nuliaKångitsut arnerisångit- sut. Kularnångitsumik eskimuvit eu- ropamiunit agtorneKarsimångikatdla- ramik åma taimatordluinardle inatsi- seKarsimåsassut. tamånale paitsunga- narsinaugaluarpoK, tåssa agdlauseri- ssat tamåkinerussut sujugdlit eskimut kinguågssiutit tungåtigut inunerat er- Kartortarmåssuk avdlaussumik — pi- ssutigisimåsavdlugulo taimanile eski- mut avdlångulersimangmata Kangar- ssuaK isumaliortausertik Kimåkiartu- lerérsimavdlugo Kularnångitsumik „i- nungnik Kåumarsagaussunik** suju- muissarérsimanertik pissutigalugo. i- lisimatussutsip tungånit saniatigut ki- nguågssiutinik atuineK pingortitarpa- lårtussoK. kisalo inup erKarsartausia- nik tarningatalo pissusianik ilisimatut kinguårssiutinik atuineK issertuångit- sok sujornatigut isumaussaraluartoK maligdlugo pissusigssamisornerarne- KartaraluartoK avdlauvdluinartumik isumaKarfigilerpåt. taimåikaluartor- dle kinguågssiutinik atuineK taimåi- toK svejtsimiup ilisimatup Freudip i- sumånik tunuleKartoK ukiorpagssuar- ne tungaviusimavoK inuinarnilo isu- mausimavdlune nauk ilisimatut av- dlatut itumik påsingnerérsimagaluar- tut. OKartoKartarpoK inuinait isumåt ilisimatortamingnit ukiunik 50—75- inik kingugdliussartOK. isumaKarpunga sujorKutsissumik Kinersinigssamut piarérsarértariaKar- tugut. kussanångilaK tikitdluinalerne- rane aitsåt Kinigagssanik sarKumi- ssarneK. åma erKarsautigissarsimava- ra Kinersisinaussorpagssuit —■ aulisar- tut piniartutdlo — Kinersinerup na- lerpiåne igdloKarfigtik Kimåsimassar- måssuk. taimailivdlutik KinersineK peKatauvfigisinaujungnaertarpåt, å- malo taimåikamik Kinersinerup iner- nerane pakatsissuteKartardlutik. sor- dlume ukiune Kångiutune taima mi- sigissaKartoKartarsimassoK. kussanartutut issigisinåungilara Ki- nigagssångortitaussartut nålagauv- fingme atorfilinaunigssåt. kigsautigi- naraluarpoK nangminerssortunik Ki- nigagssautitaKarnigssaK. amerdlane- russut isumaKatigingnerisigut nålag- kersuineK inuiaKatigingne demokra- tiskiussune atorpoK sordlo folketingip sulissarnerane taimatutdlo lands- rådime kommunemilo. tamåko pissutigalugit piukunaute- Karsoråra sujugdlermik peKatigigfit ilaussortamingnik katerssortitsisassut tauva uvagut ukiut 50-it utarKi'sa- nerpavut ugperissarsiornerup tungå- tigut isumat tungavigissagssavigut påsineKardlutigdlo atorneKalisagpata? landshøvdingip iliniartut OKalugiarfi- galugit torratdlaKalugo OKautsine ila- nikuvai ilisimarKuvdlugo europamiu- nit sunerneKautausinausut tamarmik Kujarussuinagagssåungitsut. inuiait nangmingneK påsisinaussariaKarpåt sut pigissagssamigtut atorfigssaKarti- kitik. europamiunit pigssarsiarineKar- sinaussut ilarpagssuinut isumanutdlo ugperissarsiornermik tungaveKångit- sunut „Kåumarsainerme** sulinerup i- låtutdlunit sarKumersineKartartunut någgårsinaussariaKarpoK. oKauseK „KåumarsagauneK** pissutsinut inup tarninganut perKingnångitsunut ne- KitarineKarångame „Kåumarsaineru- nane“ aseroriartornerussarpoK. agdlagaK matumuna taperserniaga- ra itisumik imaKarpo« pingårtumik agdlagaK avdla agdlagkap erKartug- kama igdluatungånitoK åmalo nåpau- tipalåK pivdlugo agdlagaussoK erKar- sautigalugo. tåssane amerdlanerit isu- magissartagåt erssersineKarpoK nå- pautipalåp inup perKissusianit per- Kingnigssamilo piumassaussut tungå- nit issigissariaKarnera kisiat tunga- vigalugo. avisimik åridgssuissoK ag- dlagpoK „erKigsiatdlangnaKissoK per- Kingnigssamik isumagingnigtut Kut- dlersaKarfianit OKautigineKarmat Ka- låtdlit-nunåne gonorré amerdlanernit nåpautåungitsoK**. tamåname tugpat- dliatdlautausinauvoK, tåssale taimåi- kaluartoK gonorré nåpautaujuarmat inåssutigå tapersersortariaKarnerar- dlugulo pilerssårutaussoK „usup pui- nut pisiniartarfit automatit atorne- Kalernigssåt**, tåssame inuit ilaisa pi- uvdluvtine sut tamarmik isumang- uvdlut nagsatarisinaussait sujumut naitdlisagaujartorput, »Kujanartumik sitdlimavfigissaulerdlutik. ilame uv- dlumikut agdlagartalivingne takusi- nauvarput ila inuit arKisa amerdlå- ssusé, tåssagoK sut tamaisa pivdlugit sitdlimasissugssat, igdlume angutita- tuaussut sujumut isumangnaitdlisaiv- figissauneK taima ajungiftsigissumik årKigssussivfigissausinaungmat. igdlo- Karfingne niuvertoruseKarfingnilo å- ssigingmik piumavfigissauvugut, tai- måitugssaugamime. kisiåne uvdlumikut erKarsautigisa- guvtigo sitdlimanigssamut årKigssu- ssineK amigartutut OKautigisinauvar- put. suna pivdlugo niuvertoruseKar- fit Kavterutinik pilersorneKångitdlat? uvdlumikut pissariaKalinginerpoK niuvertorusøKarfit Kavterutinik piler- sornigssåt? ila ilumut pissariaKalivig- poK. nalungilara tamåna isumaliutau- ssarérsoK sulissutiginiar.neKardlunilo. sunalo pivdlugo nunaKarfivtine pissa- riaKarnerussut pivdlugit nipangersi- måinåsaugut? ima pissariaKartigiler- Pok niuvertoruseKarfit Kavteruser- sornigssåt kinguarterKigtariaerutdlu- ne. igdlunik ikuatdlagtoKartitdlugo sinåne issigingnåginåsanerpugut, i- malunit imertautinik Kavteriniåsaner- dluta? periusigssaKångilaK. igdlut nu- tåt Kavterutikasé isumavdlutigisinau- galuarpavut, kisiåne ikuatdlalivigsit- Kinigagssanik piukussamingnik isu- maKatigingniuteKardlutik. taimailiv- dluta imaKa KinersineK tamanut nå- maginarnerussumik angussaKarfigisi- naugaluarigput. atagume misileriarti- go! kisalo naggasiutdlugo erKarsautig- ssissutiginiarpara Kinersissarnerup avdléngortiniarneKarsinaunigsså su- junigssame anguniarniarKuvdlugo. u- pernåkut pissarungnaerdlugo, ukiup Kåumatainut nungneKarKuvdlugo, nangminerssordlutik inutigssarsiortut aulisartut piniartutdlo pineruvdlugit, Kinersinerme igdloKarfigtik Kimåsi- magajugtarmåssuk taimalo Kinersisi- naussut ilåinaralångue Kinersissar- dlutik. isumaliorpunga Kinersivik av- dlångorpat amerdlanerussut Kinersi- sinangusagaluartut. taimailivdluta Kinersissut ikigpatdlårnerarneKartar- nerat anigorsinaulisagaluarparput, ta- manutdlo nåmaginarnerussumik a- ngussaKarsinaulisagaluarpugut. av- dlat isumait tusariartigik! Thomas Poulsen. siarerusugkaluardlugit kånguginartar- måssuk**. isuma inugpalårtuvoK. kisiånile i- maeratarsinåunginerdlune taimåito- Kalernigsså åipåtigut inungnut kaju- migsautauginarsinauvdlune inuner- dlungnigssap tungånut, tåssa inung- nut usup puinik pisinigssamingnut kångusugtartunut? inup perKingnig- ssånik piumassaussut nåmagsineKar- tikumavdlugit utorKatsinipalåjusaoK automatit ikiorsiuniåsagåine ugperi- ssarsiornerup tungåtigut maleruagag- ssat tungavigineKartuarsimassutdlo Karssutinardlugit. inuit isumaKartåi- narput sutdlunit nakorsanit akueri- ssaussut tamarmik ajungitsut auto- matitdlo pineKartut paitsornermut pi- ssutauginarsinåuput isumaKartoKarsi- naungmat tamatumuna inunerdlung- nigssaK inerterKutaujungnaertoK. u- sup pue atoråine tåssa ajungilaK. isu- ma taimåitoK inusugtut akornåne i- sumaulerumårpoK. nåpautipalåt perKingnigssap inoKa- tigissutsivdlo tungånit issigalugit nå- pautitutdle avdlatut itut åmale nå- pautåuput inup ugperissarsiornerata tungånit issigalugit ugtorneKartaria- Kartut. nakorsat nåpaut akiorniagag- ssaråt, socialinspektørivdlo inuit ir kiorniagagssarai ajunginerussumik a- tugagssaKalersiniardlugit. kisiåne ino- Katit asassariaKarnerånik ugperissa- milo najorKutagssatut piumassaussut atortiniarneKarnigssåne akissugssau- ssut tåssåuput angajorKåt nangming- neK ilagit atuarfiuvdlo tungånit ta- persersorneKardlutik, inusugtunut på- sitiniåsavdlugo arnamik angumigdlu- nit atoKateKarneK åipariungitsunut i- nerterKutaussoK. Michael Wolfe, Nuk. dlugo tamåko isumavdlutigisinåungi- lavut. aserujaKaut, ikuatdlavigsumig- dlo Kamitsisinaunatik. Kalåtdlit-nunavtine tusartagkavut ardlaKaKaut ikuatdlangnerit inup i- nunerinik ilaKartut. tamåko alianar- tut nagdliussisanerpavut nipaKarata? inup inunera akisoKaoK, tamånalo pivdlugo niuvertoruseKarfit Kavteru- titigut isumangnaitdlisaivfigissaria- Karput. Peter Davidsen, K’agssimiut Scoresby-Sund Nugdlo skakimik unangmilermata uvdlune måkunane autdlarnersu- mik unangmineKalermat pisangéssu- taulerérpoK: nuna sordleK imalunit kina ardlåt ajugaunermik pigssarsiu- mårnersoK. månale KularnångilaK: ilaisa Tuno avdlat Kitå, ilaisa Scoresbysund av- dlatdle Nuk, ilaisa kalåleu akutaic av- dlat Kavdlunåvik ajugaorKuvåt. ilumume unangmineK tamåna pisa- nganartOKaKingmat ineriartornermi- nutdlo pisanganarsiartuinartug- ssaungmat, issigingnårtunigdlusoK tå- ssa unangminerup ingerdlaneranik maligtaringnigtunit KimagsaineKar- tariaKarmat, måna uvanga Kimagsau- tivtut, nipivtut taigdliåraK Atuagag- dliutitigut imåitoK suaortautigeru- sugpara: unangmissunut Kimagsaut erin.: kalåtdlip angutaussup .pingitsu- sångilå. 1. pisångataulerérpoK pimorutauler- mat, inuiait mardlussut unangmilernerat, tåssaussoK: skakimorneK tusåmassau- lermat; kalåtdlip Kavdlunåvdlo nugtailerér- nerat, 2. asulo radiukut tusåsinauvarput: ardlåta unga nungneK pimoruteKisså. kikussut nalussussut nersorsinauvar- put, ardlåta ajugauneK inissutigisså. 3. ukiut tusintigdlit Kåumarsagauner- me kalåleK, Kavdlunåmit kingugdliuvutit! tusåmassauleKautit, unangmissauner- me; kigsautingåleKåtit, kalåleKativit! 4. ivdlitdlo, Kavdlunåvik kinauneru- jutit! taimåtaoK åma ivdlit.pingårtitauvutit! ajunivingmik måna pimorussivutit. erKaigit, åma måne Kimagsagauvutit! Andr. Chr. Poulsen. Nungme Kavterutit niuvertoruseKarfingnut K’aKortup aviseråne ilångussame uvane tikuarneKarpoK niu- vertoruseKarfingne Kavterutinik amigauteKarneK ukiume Kinersissåsaugut? Sisimiut avisérane Thomas Poulsen sujunersuteKarpoK ukiune- rane KinersineKartarnigssånik aulisartut piniartutdlo pivdlugit 2

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.