Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 10.10.1968, Blaðsíða 17

Atuagagdliutit - 10.10.1968, Blaðsíða 17
silik Kalåtdlit-nunånut ångutartOK i- måinarme mardloriardlune ukérKår- dlune erniorfingminut utertartoK, ta- måna utorKåussusisigut takuneKarsi- nauvoK. påsiniagagssardlo tåssauler- poK ernioriit åssiglngitsut KanoK a- merdlatigissunik Kalåtdlit-nunåta i- martånukartitsissarsimanersut. tåssa- me kapisigdlit Kalåtdlit-nunånut pi- ssartut tamarmik imåinarme mardlo- riardlutik ukineK ajormata, ukiune kingugdlerne Atlantikup avangnarpa- sigsuane agdlisartarfit ardlagdiit nav- ssarineKarsimanerat pissutigalugo. ka- pisigdlit Scotlandime Sverigivdlo ki- pasigsuane agdlisarsimassut KUlarnå- ngitsumik Norgep sineriånd Beringip imå tikitdlugo neriniarieKartarput. kapisigdlit suminganérnerinik påsi- niaineK åssigingitsutigut ingerdlåne- KartarpoK. kapisigdlit imarpingmut avaiagtugssångortut (ikårsårtut) ang- nertupilorujugssuarmik nalunaeKut- sersuivt'igineKartarput agdlisarfinitit- dlugit, misigssuinerdlo Kalåtdlit-nu- nåne angnertupilorujugssuarmik i- ngerdlåneKarpoK. misigssuineK tamå- na ingerdlåneKartarpoK tavtait misig- ssornerisigut, aup påsiniaivfiginerati- gut, ipiutaussartatigut amalo aulisa- gas tamarme misigssuivfigineKartar- Pok åssigingitsutigut. kapisigdlit agdiiartorl'ine nalunae- Kutsersuinertigut Kalåtdlit-nunåne erniorfinilo pissarerKingneKartartuti- gut nautsorssusiorneKarpoK, tåukule tåssauneruinarput tikussissugssat Ka- låtdlit-nunåne kapisigdlit pissarine- Kartartut sumingånérsunerånik taku- ssutigssat. aulisagkap auata påsiniaivfigissar- nera ipiutaussartaisalo misigssorne- Kartarnerat aulisagkanik misigssui- nerme atortuput nutårdluinait. pås:- neKarsimavoK kapisigdlit åssigingit- sunik aoKartut, auisalo åssiglngissu- tait nunarssup ingmikortuine åssigi- ngitsune åssigingneK ajortOK, taimale augsiuissarneK inungnisut ajornaitsi- gingilaK. nunat åssiginginerisaoK pi- ssutauvdlutik inutigssaicarniarnerat åssigingissuteKarpoK. augsiorneKar- tarnerat sunigdlo inussuteKartarsima- nerat ingmingnut nautsorssusiordlugit påsineKarsinauvoK kapisigdlit kalåt- dlit pissarissartagait sumingånérsu- nersut, ajoraluartumigdle taimatut nautsorssusiorniarneK pissariussupilo- rujugssuvoK. kapisigdlit sumingånérsunerinik på- siniutigssat avdlat tåssa, aulisagkat tåuko tavtaine umassuaritat milutut misigssorneKarnerisigut. aulisagaK tåuna umassututdle avdlatut uma- ssuarKanik milutoKarpoK åssigingit- sunik. milutut tamåko ilait kapisig- dlip imermititdlune pissarpai, tamå- kulo ilaisa kapisilik imånut pigalua- rångatdlunit umasinaussarput. påsi- neKarpordlo milutut kapisilingmltar- tut Europamingånérsut Amerikami- ngånérsutdlo åssigingissuteKartut. ta- måko nalunaeKutsersutitutdle pitsau- tigiput. kapisilik pissarineKartoK mi- lutuatigut takuinardlugo påsineKarsi- nauvoK EuropaminganérnersoK Ame- rikaminganérsordlunit. aulisagkat utoncåussusersiornerisi- gutaoK kapisigdlip suminganérnera påsineKarsinauvoK, tåssa kapisigdlip imerme agdliartorsimanera nunamit nunamut avdlångorarmat — kiåssu- seK najorKutaralugo. ukiut imermisi- manere tavtaine nigalilingusimassar- put påsinialåginagagssauvdlutigdlo. piniutit avdlat ajoraluartumigdle pissuseK atauseK atuinardlugo misigssuiniartoKarsinau- ngilaK aulisagkame pissutsit nalussat sule amerdlaKingmata misigssuinerup inerneranut suniuteKarsinaussut. tai- méitumik åssigingitsorpagssuarnik i- liuseKardlune aitsåt Kalåtdlit-nunåta erKåne kapisigdlit pissaussartut su- mingånérsunere påsineKarsinåuput. Kalåtdlit-nunåne nalunaeKutsersui- nikut påsineKartarpoK kapisilik su- mungartarnersoK Kalåtdlit-nunåt Ki- måkångamiuk. ajoraluartumigdle på- sineKarsimavoK kapisigdlit nalunae- Kutserniagkat pissariuminaitsussut, aulisagarme Kagssutinik pissarineKar- simassoK piujuartugssamik ajoKuser- neKarsimassarmat taimalo nalunae- KutserneKarnigssamut nalerKukung- naerdlune. taimåitumik misilingne- KarsimavoK bundgarninut åssingussu- nik Kagssuserdlune kapisilingniarneK. tamatumanisaordle påsineKarpoK bundgarniussat atordlugit kapisiling- niarneK Kalåtdlit-nunåta imartåne a- jornakusoKissoK Tuluit-nunånut, Scotlandimut Norgemutdlo nalerKiut- dlugit. tamåna pissuteKarsimagunar- POK kapisilik neriniarfingmine ernior- fingminilo åssiglngitsunik pissusiler- suteKartarmat. kapisilik erniortar- fingme erKånut pigångame sangmivik atauseK atordlugo kungmut inungor- fingminut ingerdlalersarpoK, taimalo Kagssutinik aKajarussartalingnik a- ngisunik ingerdlavigssånut ningitsi- nardlune pissariuminaKalune. Kalåt- dlit-nunånititdlunile aulisagaussarpoic nerissagssaminik piniartuartoK, tai- malo avKutigsså nautsorssoruminae- Kalune. taimåikaluartordle bundgar- niussat atordlugit piniarniarnera tai- maitinarneKångilaK, tåuko sujorna misilingneKarput ikigtuinarnigdlo pi- ssaKardlutik, pissarissaisale amerdla- nerssait ajoKuserneKarsimångitdlat nalunaeKutsigagssarKigdlutigdlo. u- kioK måna tåuko atordlugit åma mi- silineKåsaoK Kalåtdlit-nunåta ilåne åssigingitsune, tamatumuna påsiniar- dlugo nunap suatungåne piniutit tåu- ko nalerKunerunersut. avguaKatigigsitdlugo 3—4 kg nunat tamalåt peKatauvfigissånik kapisilingnik misigssuinerit aulisag- kap tåussuma kussanaKissup ilisima- ssagssartainik tuniorartuarpåtigut, påsissat nutåt misigssuinerit nutåt pi- lersitarpai nutåliaussunik atortoKar- dlune ingerdlåneKartartut, åmåtaor- dle pissariaKartarpoK sume tamane påsissat ingmingnut katiterniarnig- ssåt. tamatumuna kapisigdlip pissusi- lersortausia tamåkinerussumik taku- neKarsinaussarpoK. nauk kapisilik pivdlugo misigssui- nerit sule inerKajångikaluartut, måna tikitdlugo perKigsårtumik misigssui- nertigut angussarissat åssigingitsuti- gut påsissutigssarserérput. Kalåtdlit- nunåne kapisilingnik pissarineKartu- nik tusintinik utorKåussusersiuivdlu- ne ugtortaivdlunilo misigssuinertigut påsivarput avguaKatigigsitdlugo kapi- silik KanoK agtigissoK OKimaitsigissor- dlo Kalåtdlit-nunånut tåkutartoK, tå- ssa 60—70 cm åma 3—4 kg. nalungi- larputaoK Kalåtdlit-nunane kapisilik pingitsorane ikingnerpåmik ukiune mardlungne imarpingmérKårtartoK sujugdlermérdlune suvfilersinane. på- sissutigssat tåuko pingåruteKaKaut, tåssame kapisilik ukiune mardlungne imarpingmisimassoK Kalåtdlit-nunå- ninerminit 40—50 procentimik OKimåi- nerussartoK. utorKåussusisalo misig- ssorneKarnerisigut påsisinaussarpar- put kapisiligparujugssuit ukioK atau- sinaK imarpingmitartut suvlinginer- mingne, tåssalo kapisigdlit „ukiartat" Kalåtdlit-nunåta imartånut ånguneK ajortut. kungne kapisilingniarnerme „ukiar- tat“ pissaussartupilugssuput, Atlanti- kumilo kapisilingniarnerme pissau- ssartut 50 procentisa migssigåt. kapisigdlit Kalåtdlit-nunåne pissa- rineKartartut kapisigdlitdlo nunane avdlane pissarineKartartut ingming- nut atåssuteKartuput, taimåitumigdlo Atlantikume kapisilingniartarneK ta- marme atautsimut issigissariaKarpoK. taimåitumik påsineKarsinauvoK Ka- låtdlit-nunåne kapisilingniarnerup er- nioriisa erKåne aulisarneK angnikit- dlisartugssaugå, Kanordle angnikitsi- gissumik . angnertutigissumigdlunit avdlat aulisarnerånut suniuteKarner- sok takuneK ajornaKaoK. tamåna ag- tumåssuteKarpoK ilåtigut kapisigdlit Kalåtdlit-nunånit suvfissarfingming- nut uternermingne KanoK amerdlati- ginersut, åmalo aulisagkat nugtarner- mingne KanoK tOKugajugtiginersut, kisalo erniorfisa erKåne KanoK pissa- KamatigissoKartarnersoK. ajoraluartu- mik ilisimaneKångilaK kapisigdlit Kav- sit toKuinartamersut, tamåna påsini- arneKartugssauvoK Kalåtdlit-nunåta erKåne kapisilingnik nalunaeKutser- suinertigut. tamåna nautsorssusiorne- KarsinauvoK kapisigdlit Kalåtdlit- nunånit emiorfingmingnut utilersut amerdlåssusé pissat amerdlåssusé na- jorKutaralugit migssingiusertardlugit. påsineKarsimavorme kapisigdlit Ka- låtdlit-nunånisimassut 70 procenté tåukulunxt Kångerdlugit erniorfine pi- ssarineKarsimagpata påsissariaKartoK kapisigdlit amerdleriautait Kalåtdlit- nunåne pissarineKartunit amerdlane- rusimassut. akerdlianigdlo pissarine- Karsimassut 70 procentit atånigpata, tamåna påsissariaKarpoK Kalåtdlit- nunåne pissarineKarsimassut Atlanti- kup avangnåne aulisagartarineKartut malungnartumik amerdleriautigissug- ssaugåt. uvane taineKartut pissarine- Kartut OKimåissusé najorKutaralugit åssersusiåuput. tamatuma åssipalua- nik aningaussat najorKutaralugit å- ssersusiornigssaK aulisagkanik misig- ssuissut suliagssaisa avatånipoK. Kalåtdlit-nunåne kapisilingniarne- rup nunat avdlat kapisilingniarnerat sule suniuteKarfigisimångilå, kapisig- dlitdlo Kalåtdlit-nunane nunanilo av- dlane pissarineKartartut avdlångorar- nerat ingmingnut atåssuteKarnersut oicautigineK ajornarpoK. sulcKatigingneK aperKUtip åipå — suvfissat amer- dlåssusé — pivdlugit oKautiglnarne- KarslnauvoK, suvfissat amerdlåssusé angnertupilorujugssuarmik ikilislne- Kapilungigpata kapisilérKat amerdlå- ssusertik piginåsavåt, tåssame ikile- riarslnaunerat avdlapilugssuamik perKuteKarsinaungmat, aulisagkatdlo suvfissartut, „ikårsårtut" amerdlåssu- sinik aulajangissussartut, tamatuma- ne angnertunerussumik aperKutéu- ngingmata. påsineKarslnaugunarpoK mana nu- nat tamalåt angnertumik misigssui- nigssamut pilerssårutait ingerdlåne- KalersoK. suliap ingerdlåneKarnerane pingåruteKardlulnarpoK kapisilingnut tungassunik påsissutigssat kapisig- dlitdlo nalunaeKutserneKarsimassut aulisagkanik misigssuissunut inger- dlaterKingneKartarnigssåt. Kalåtdlit- nunåne aulisagkanik misigssuissut ukiorpagssuarne kalåtdlit aulisartui- nit suleKatigineKardluartarsimåput, neriutigårputdlo suleKatigingneK aju- ngitsoK tåuna ingerdlåneKéinåsassoK tamatumane kapisigdlit encarsautiga- lugit. kapisilik nalunaeKutalik 30 kr- nik akilerneKartåsaoK, ajornångigpat- dlo nalunaerutigerKuneKarput sume pissarineKarsimanersoK, uvdloK, OKi- måissusia, takissusia suviåussusialo kisalo tavtainik sulugssugutåta atåni- tunik ilaKartineKartåsavdlune. ajor- nångigpat kapisilik nalunaeKutalik tamåt, tåssa erdlavé ilångutdlugit, pe- rusugtåsagaluarparput, kapisilik ang- marneKåsångilaK nalunaeKutålo auli- sagkame atåinartineKartåsaoK. kapi- sigdlip nalunaeKutå 30 kr-nik akiler- neKartåsaoK aulisagartålo kilumut akiata mardloriautånik akilemeKar- tåsaoK. aulisagaK Kerititdluarsimassu- ssariaKarpoK pissutigalugo misigssor- neKarnigsså Kalåtdlit-nunåta avatåne pissartugssaungmat. Jens Møller Jensen, aulisagkanik misigssuissoK, cand. mag. EVINRUDE SKEETERigai atordlugo pissåka sujornatigornit pilertornerujugssuarmik ingerdlåslnaulerpåka tamatumunåkut piniarnivne angussaKarnerussalerpunga - tamatumalo kinguneranik iluanårnerussalerdlunga! piniarfigssat ungasingnerussut pitsaunerussutdlo angusinaulerpåka. pissat angnerussut agssartorsinaulerpåka. Evinrude Skeeteriga ajutortugssåungilaK. tamatigut autdlarsinauvoK, agdlame -5- 45° C-nik Issigtume misiligtarneKarsimagame. aputeKardluartume KuasaKissumilo ajornarissaicarane ingerdlassarpok - agdlame apusinerit angutisutdle portutigissut sapersautiginek ajorpai. geareKarmat uteriartumik navianartunit pilertordluinartumik uteriartorsinauvunga, gearitdlo automatiskiuvdluinartut agdlåt 35°-nik sivingåssusilingne ingerdlasinautipanga. Evinrude Skeetere ukiukut agssartutine sukanerpåjuvoK, nalungilaralo sukutdlunit kivfartunekarneK silarssuarme pitsauner- paussok pisinauvdlugo. Evinrude-p 1969 Skeeter model - 5. Pearyland ekspeditionime Kalåtdlit-nunåta avangnarpiånitume atorneKarsimassoK - usor- ssisimårutigå. 16-nik HK’lik nutåvigdlo 25-nik HK-lik sanane- Karsimåput naligssakångitsumik nukigssaKarnigssat encarsautigalugo - motorianit Kulissamit nipaitsumitdlo gearivdlo uteriartutip pitsauvdluinartup pilersitagssanik. pisivfigssat KinuvigiugtaoK uningatitdlune kivitsissånik takutitsivigerkuvdlutit, tåussuma skeetere kivisavå tungaviane Kerrutugssaujungnaerdlugo. Med min EVINRUDE SKEETER kommer jeg frem med min fangst langt hurtigere end før På den måde opnår jeg endnu større fangstresultater - og dermed større fortjeneste! Jeg kan nå længere bort til bedre fangstpladser. Jeg kan transportere større fangstmængder. Min Evinrude Skeeter svigter aldrig. Den er startsikker hver gang, idet den er afprøvet ved en temperatur på -r- 45° C. Den glider ubesværet over høj sne og spejlglat is - klarer endog mandshøje snedriver. Takket være bakgearet kan jeg øjeblikkelig bakke væk fra farer, og det fuldautomatiske gearingssystem sætter mig i stand til at køre op ad skråninger på 35°. Evinrude skeeteren er langt hurtigere end noget andet vintertransportmiddel, og jeg ved, at jeg til hver en tid vil få verdens bedste service-eftersyn. EVINRUDE er stolte af deres 1969 Skeeter model - brugt under den 5. Pearyland ekspedition til Grønlands nordspids! Både 16 HK’eren og den helt nye stærke 25 HK’er er konstrueret for at give Dem uovertruffen kraftydelse - lige fra den indkapslede roligere motor til det fremragende bakgear. Bed også Deres forhandler vise Dem „Skeeter“s parkeringsbøjle, som løfter den op og derved hindrer, at drivbæltet fryser fast ( til isdækkede overflader. GENERALAGENT: KETNER MARINE, VORDINGBORGGADE 6-8 2100 KØBENHAVN 0, tuniniaivfilik iluarsaissarfiligdlo Kalåtdlit-nunåne tamane. Salg og service overalt i Grønland EVINRUDE n Akekånditfok I Evinrude-p scooterinik | aputisiutinik brochure sisamanik Kalipautilik I uvavnut nagsiuguk. Gratis Send mig venligst den store 4-farvede brochure over Evinrude snescootere. kinåussuseK /Navn:. najugaK/Adresse: ukiune 61-ne påsissagssasiarisimassat nakussagsautåuput! 61 års erfaring giver styrke! igdloKarfik/By:_ TIL KETNER MARINE, VORDINGBORGGADE 6-8, KØBENHAVN 0. 17

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.