Atuagagdliutit

Årgang

Atuagagdliutit - 01.09.1970, Side 20

Atuagagdliutit - 01.09.1970, Side 20
......... nåpitaK (OKalugtualiaK Kr. P. Kristiansenimit) (norm. sujulianit nangitcnc) OKalorérmat imunga nivdlerso- Kångilagut. OKausigssardlunime ajornaKaoK oKautsit ajunårnivti- nut tungassut tåussuma Karnga- nit tusågavtigik. avdlanit sorKU- saitdliomikutdlunit tusarsimångi- såinagkavut, issertussaujuarsima- ssututdlo uvavtinut ituarsimassut taimailivdluta angutip pissussute- Kångitsup Karnanit tusarpavut. Kangarssuardle ilerKuvoK ajunår- nermik tusardlérKårtOK angutip akiniaissugssap agssåta tugfiger- Kårtardlugo Kanordlunit pissu- ssuteKångitsigigaluarångat tamå- na angutisiavta ima nalungitsigi- galuarpå sordlo seKineK Kåumat- dlo nalungikai. angutauvordle pi- ssussuteKångitsup tarnime nalu- ngissusianik ilumortumik ugpe- ringnigtoK. uvagutdlume angut ajortumik misigivfigisimångisåi- nagarput akerdlianigdle sunik ta- manik ajungitsunik pilersortigi- ssarput taimatut encarsauteKar- figislnåungilarputdlunit umativti- ne teKentujunguit tamaisa ujar- dlerfigigaluaruvtigitdlunit. ajor- naKaoK. tauva angajora pilerpoK: „o- Kautsivit ujaragssuartut nanertor- påtigut, umativtinilo ikeK Nujait- sup tugkånit angmarneKarpor- dlusoK, sordlo taimane atåtarput ikilermago akiniuneKartinane i- kia mamitugssaujungnaersitdlugo tarnåtalo aunårnera kugtuartug- ssångordlugo" ... kigutinilo sa- verortipai. kingumut nipåineK igdlup ilua- ne orKussume suniuterKigpoK, si- lativtinilo Kåumat agfakungorsi- massoK unup nagsatainik alianar- tunik ugpernarsaiumassututdlu- -----------.------ sok Kaumanermik agfakuinarmik aliasugpalugtumik, ilerKuminig- dlo asinganerussumik Kingorsi- mavoK. anersårulungneK sagdlait- sok anånap asangnigtup nipåtut- dlusoK nipeKartOK malialånguit sigssamut Kaertarpalungneråne tutsiupoK: „tarneK — tarneK — tarneK erKigsivitsoK — atåtap tarnå aunårtoK aunårtuåsaoK a- kiniuneKångikune. AningåK alia- sugdlune KingorsimajuåsaoK erne- rit agssait nåpertuivdluartumik perKusersup tordluanut tugtine- Kångigpata" ... magdlit Kaerarnerat åssigiågi- narmik tusarssaussoK naggatågut nipigtoriartuinardlune tutsiupoK. Kåumat nuiarssuit årdlerinartut tunuånut tarripoK anorerssup ka- mangnerup anersåvatutdlusoK ni- peKardlune sujorssuavfigingmane. tårneK suniungmat suna tamar- me taggarinångorpoK silativtine umativtinilo. unuk taimane misigissarput i- nunivtine, måssa ilitsorilernivti- ne alianartunik ajortunigdlo mi- sigissaKartarérsimagaluaKaluta, uvavnut angajuvnutdlo alianar- nerpausimavoK. angutisiarput nipåimersordlune nangipoK: måne nunaKarfivtine toKutsi- ssup erKardlé amerdlanerpåjuput, inupalåjussusilo pissutigalugit ta- manit ersigineKarput, måssa ilå- tigut nukisigut merserineKångika- luardlutik; angutivdle encarsar- dluarsinaussup ingminuinaK er- KarsautigineK pigineK ajorpå, i- lagissanisaordle ilångutdlugit er- Karsautigissarpai. tamånaluna pissutigalugo pisimassoK nunar- Kativta akornåne måna tikitdlugo nipangiusimaneKartuarsimassoK, sugssarineKångitsututdlo pineKar- tuarsimanivsinut pissutaussoK. u- kiutdle ingerdlaneråne ilivsilo i- neriartornivsine tamåna issertor- neKåinarsinaujungnaersimavoK, sordlo måna KanoK pisimanerse tusarivse. inuneK silarssuarme i- ngerdlajuartitdlugo ajortup pi- ssaunine tigumiuåinarsinauneK a- jorpå, issertanilo ångigiuåinarsi- naunagit. anersåt pissarssuit ta- måna isumagissaråt måssa ilåti- gut uvavtine påsineK ajornara- luaKissoK. „angutisiarput taima OKardlunilo anersårulugpoK alia- sugpalugtumik issigititdluta. tå- ssalo OKautsit kingugdlit anguti- siama Karnanit kussanartumik tu- sagkåka inunivne puiorsinau- jungnaerdlugit pigilersimassåka. taima OKardlunilo nåpitara er- KumitsoK nipaKångingajagtumik anersåmerpoK nangitdlunilo: — KimassaKaluta unuk ivna a- liasoKaluta umativtinilo naner- torneKaKaluta inarpugut, inaralu- aravtalo sinigsinåungilagut er- Karsautipalåt eKérsortingmatigut, avdlamingme ajortoKångilaK nuå- nårneK ajortumit KerdlerneKarå- ngat kisiåne. kinavta såne atå- tavta toKutap timå sarssuajuar- tutut ipoK, anånavtalo aliasugtup nipålusoK siutivtine tusarssau- juardlune: tarneK — tarneK — tarneK erKigsivitsoK ... kisa taimaitdlunga sinilersima- vunga. sinileraluardlungale sing- nagtupilungnermit iteKåtårtuar- dlunga kisa uvdlangormat makl- narpugut, unuaungmatdle tusag- kavtinit nanertuteKarnermit uv- dlåp alianåinera, pingortitarssup kussanåssusianik nivtainiarneri- galua, umativtine inigssaKångit- sutut ipoK. ukiut ingerdlåput. timivut ine- riput, sukasartuarsimanivtalo su- mik merserissaKångitsutut misigi- simalersipåtigut; uvdlordle akini- aivfigssaK sule nagdliutingilaK. toKutsissoK ukiut ingerdlaneråne erKigsivitsutut misigileriartorsi- massoK entardline tamaisa ilaga- lugit kujåmut autdlarsimavoK, tamånalo uvagut Katångutigit Ki- månertut påsisimavarput, sulile pivfigssångorsorisimanago anga- jorKårsiavut sule inungmata pi- lersorniarnigssånutdlo pissugssau- ssutut misigisimagavta. tamavta nunaKaiersimavugut KitornaKalersimavdiutaio, tåssau- putdio inunivtine KaumaneKaier- sitserKigdlutigdio nuanarutigssa- Kaiersitsisimassut. ermnguara sardiiaraiugo lgsialerangama u- måmiugissavnik OKaiugtuungisai- narpara, piniagkarugaie, Kanoraio pimarneKarnigssaimK pingorti- tarssuarmguio OKaiugtuiarcuugo. piumassaringilara taussumångup angume auasutai taima mérauu- gaiune pigiiiutisagai inunerrmne nanertuissungortitaiugit aseruti- ngortitdiugitdlo uvaiut merKatui misigissuseKartine asiutitdiugit. angajorKårsiavut toKungmata uvagutaio ingmivtinut naiagan- lersutut misigigavta angajoralo isumaKatigigpugut Kimassui ku- jamut mcUingmardiugit. aulaja- ngersimavugume sumutdlumt pi- simagaiuarpata namtserdiugit u- jartuarmardlugit, nauK ukiut ima amerdlatigissut Kangiusimagaiu- artut. autdiarpugut månalo lgsi- avtigissavta avangnangåtsiångua- nut nunaKarfingmut pigavta tu- sarparput umiat uvavtitut avang- nanit aggersut tamåna avKusar- mugo Kujamut Kangiusimassut. pasitsåupavui taukunasoraiugit maiitavut. nunaKartingmutdio u- Kisavtinut unigdiuartaginarpugut, piniarugissusia ama pilerdlugo; pissutigissavtaie pingarnerssarat mana KuiarKéravugo maiitavut ungasigKungnaerdlugit. angajoraio Kamassaierpugut. pi- magagssatdie pinerunagit takor- nagaringisavtmik nåpitsimarneK — tåssa akerKavtinik ujardler- neK — angnerussumik isumagi- ssarparput. tikitagkavut ungava- riartortitdiugit Kajartortaierpu- gut, pasinarsinaussumgdie malug- ssarneK ajorpugut. Håne angajora Kajartorame ti- kingitsorpoK. tikitsigaluaravtigo ajornaKaoK, tikingitsorpoK. siia- mik pissuteKångingmat åipåtigut piniagkaminik nåmagtuinerdiug- simanigsså nautsorssutigigaluar- dlugo imåtigut angalanerme i- måinaK nikagissagssåungingmat pasitsapilulnaKaunga akerKavti- nik nåmagtuinerdlugsimasoralu- go. agsorssuardlo aliatsagpunga, kamagdlungalo tugpatdlersagag- ssaujungnaerdlunga. inunivne alianartut ima amer- dlatigissut atorérsimavdlugit sule artorssautigsserKingneKarpunga, nukardliugamalo angajora tama- tigut tulåvigissartagarigavko i- nersimaleraluarnivnut tamåna å- tåtuarsimavara. uvavnut ånaissaK angeKaoK taorserneKarslnåungit- SOK. ingminutdlo OKarfigaunga: angajora! ilitsoriiernivne tugpat- dlersaissiga asassara, nauk Ka- noK pisimanerit nalugaluariga tai- måitOK Kulångilanga toKunerit a- kerKavta piliarigåt. pérukaluar- tutit sapissusérutingilanga, inig- ssaraluangnilo mardloriåumik nu- kigtordlunga mardloriåumik alia- sungnera akilisavara. — taima OKarama kigutika saverortipåka. iseramalo igdlermut någdlugpu- nga umåmalo aliasungårneranit manigtordlunga. taima pikusoKalune OKalorér- nerme kingorna nåpitama erKu- mitsup niarae sikitipå, pisimassut ailanartut atorérsimassane kater- ssorniardlugitdlusoK; nipåimer- sorpordlo. taima nipaitdlune erKarsarpa- lugtumigdlo kinerdlune igsiatit- dlugo angussuaK tåuna, silator- palugtumik utorKarmut eKinga- sulingneKalersimagaluartumik ki- nalik, sule Kimerdlordluarneru- lerpara. angut alianartunik tai- ma atugaKartarérsimagaluartOK isumamigut erKigsisimarpalung- nera tupigusutigingitsorsinauna- go misigaunga. ujancame igsia- vok naussunguit ujantap sania- ne nausimassut issiminik Kivdla- reKissunik nåkutdlugit; pilerpor- dlo: „taimane aussarigserugtorpoK uvdloK akiniaivfigssara nagdliu- simangmat. uvdlåkut iterpunga autdlarusungnermik misigissuse- Kångivigdlunga. naluvara suna pivdlugo taimåinerdlunga. ernera taimane pissuatsiånguångortoK igdlune ilagalugo ilungmut Ka- jartorumavdlutik Kinuvigingmå- nga inertisavdlugitdlunit kaju- missuseKångivigpunga, nauk su- jornatigut kisimititdlugit autdlar- tinigssait saperdluinarsimagaluar- dlugo. ilagitinangame autdlarti- ngisåinarsimagaluarpåka. uvdlor- dle ivna misigissuseKarpunga u- vanga uningassariaKardlunga tåuko kisimitdlutik autdlåsagalu- arpatalunit. autdlarmata Kulivtine KåKa- sungnångup Kåvanut majuarpu- nga. sila erssarigkaluardlune put- silernigssånik ilimanartutut issi- koKarpoK, najugarput aussarigsii- nerane pujorujungniåinartarmat. årime, sule uvaliveriångitsoK puj orsarnilerpoK putsileriartuler- dlunilo. nauk anorå såkortusiar- tungikaluartOK putseriartornera, kigaigissagssåungeKaoK. kisa su- na tamarme erssigungnaerpoK u- naraluånguaK kisime erssilerdlu- ne. Kianarsissukasingormat iseri- artuinarpunga sila taimåititdlugo anérfigisavdlugo kajumingnå- ngingmat, ukulo autdlartortama pujuersigatdlarnigssåt ilimanar- nerungmat arrissukatdlarunå- ngingmåssuk. isersimakatalerdlunga uvaligå- lo sigssame KajarpalugtoKarmat autdlarsimassoKutika tikisoralugit < anigama takanunga atilerpunga. sila putsuareKingmat sigssame Ka- jåunguatsiartumik påssussissoK takuleravko aterfigilerpara. unga tikitdluinardlugo magssingmat, kinaussoK ilisaringerKåraluardlu- go, ivdlit takornarnaKautit, ake- rara akeravigssuara såvne KeKar- tuånguartQK. — tikeråmiångipat- dlårdlunga tikerårnarujoK — pi- lerpoK. taimåisagamime utorKar- patdlagsimagaluarpoK sulile kinå- ne ajorssuseK makitåssuserdlo er- ssitdluardlutik. uisorernermut tåussumapilup ilitsorilernivnit u- vavnut atugagssaritilersimassai alianartut sarssuassutut ilerput. atåtama anånamalo ilitsorKiisi- méngisama toKunerat nåkinartOK kinama sånitutut ilerpoK. anga- juma asassama ilitsorilemivnit- dlo angnertorKutigalugulo kisiat tulåvigissarsimassama pérunera nalunartOK takordlulerpara. ka- måumiingårnermit ilora Kalagtu- tut ilerpoK, umatigalo tigdlingå- lermat sakissåka Kartorångerssår- tutut ilerput. oicautsimik atautsimigdlunit a- kinago sakiagssivdlugo tiguvara mérKatutdlo OKigitigalugo niar- Kuma Kulågut kåviteriardlugo nalupara erngerdlugo antunar- dlugo. kamangårnermit utorKau- nera uvavnitdlo nakuinerunera puiorpåka, inupiluvme uvavnut ajungårtumik iliorsimassup inu- nivnigdlo tarrartalersuisimassup tungånut misigissusermik ajungi- lårtunguamik umativne mingner- påmigdlunit navssågssaKångit- dluinarpoK. time umåssusérusimassoK nang- minérdlune akiniaissigssaminut ornigusimassordlusoK naggatåru- taussumik isingmigdlugulo nuké- rutivigdlunga aKugdlårpunga, u- kiutdlo alianartut atorérsimasså- ka erKarsautigalugit. sila avangu- ^ nartumik pujorpoK, seKinerdlo putsumit erssiarKalårtoK tårne- rup putsup pilersitåta avatangi- ssima ungatåne KingorsimassoK akiniainivnik issigingnårtuvoK, sordlo inungnut avdlanut malu- gerKungisaraluaminik nanertisi- måssuteKardlune issertorniartor- dlUSOK." erssama nipånit itilerama nå- pitama erKumitsup inunermine nagdlingnangårtumik atugagssa- Karsimassup inunera sivisumik erKarsautigåra; silarssuarme i- nuvfigissarput ilumut erKumitsu- VOK. Kr. P. Kristiansen. Det er kunst at bygge... Som ved andre kunstarter lægger man inden for arkitekturen naturlig- vis stor vægt på det æstetiske — Men lige så naturligt må arkitekten tage hensyn til de funktionelle og praktiske kvaliteter. Og selv om det færdige byggeri betragtes og kriti- seres som en helhed, må materialer og byggemetoder altid udvælges med sterste omhu. — Blandt andet der- for vinder PHØNIX TAGDÆK- NINGER stadig større indpas i det moderne byggeri. Såvel på tegne- stuer som på byggepladser har man indset, at der — alt taget i betragt- ning — er mange arkitektonisk rig- tige muligheder med PHØNIX TAG- DÆKNINGER. Det afbildede byggeri er LOUISIANA i Humlebæk. IPIHIC13RJII5S 20

x

Atuagagdliutit

Direkte link

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.