Atuagagdliutit - 01.09.1970, Side 20
.........
nåpitaK
(OKalugtualiaK
Kr. P. Kristiansenimit)
(norm. sujulianit nangitcnc)
OKalorérmat imunga nivdlerso-
Kångilagut. OKausigssardlunime
ajornaKaoK oKautsit ajunårnivti-
nut tungassut tåussuma Karnga-
nit tusågavtigik. avdlanit sorKU-
saitdliomikutdlunit tusarsimångi-
såinagkavut, issertussaujuarsima-
ssututdlo uvavtinut ituarsimassut
taimailivdluta angutip pissussute-
Kångitsup Karnanit tusarpavut.
Kangarssuardle ilerKuvoK ajunår-
nermik tusardlérKårtOK angutip
akiniaissugssap agssåta tugfiger-
Kårtardlugo Kanordlunit pissu-
ssuteKångitsigigaluarångat tamå-
na angutisiavta ima nalungitsigi-
galuarpå sordlo seKineK Kåumat-
dlo nalungikai. angutauvordle pi-
ssussuteKångitsup tarnime nalu-
ngissusianik ilumortumik ugpe-
ringnigtoK. uvagutdlume angut
ajortumik misigivfigisimångisåi-
nagarput akerdlianigdle sunik ta-
manik ajungitsunik pilersortigi-
ssarput taimatut encarsauteKar-
figislnåungilarputdlunit umativti-
ne teKentujunguit tamaisa ujar-
dlerfigigaluaruvtigitdlunit. ajor-
naKaoK.
tauva angajora pilerpoK: „o-
Kautsivit ujaragssuartut nanertor-
påtigut, umativtinilo ikeK Nujait-
sup tugkånit angmarneKarpor-
dlusoK, sordlo taimane atåtarput
ikilermago akiniuneKartinane i-
kia mamitugssaujungnaersitdlugo
tarnåtalo aunårnera kugtuartug-
ssångordlugo" ... kigutinilo sa-
verortipai.
kingumut nipåineK igdlup ilua-
ne orKussume suniuterKigpoK, si-
lativtinilo Kåumat agfakungorsi-
massoK unup nagsatainik alianar-
tunik ugpernarsaiumassututdlu-
-----------.------
sok Kaumanermik agfakuinarmik
aliasugpalugtumik, ilerKuminig-
dlo asinganerussumik Kingorsi-
mavoK. anersårulungneK sagdlait-
sok anånap asangnigtup nipåtut-
dlusoK nipeKartOK malialånguit
sigssamut Kaertarpalungneråne
tutsiupoK: „tarneK — tarneK —
tarneK erKigsivitsoK — atåtap
tarnå aunårtoK aunårtuåsaoK a-
kiniuneKångikune. AningåK alia-
sugdlune KingorsimajuåsaoK erne-
rit agssait nåpertuivdluartumik
perKusersup tordluanut tugtine-
Kångigpata" ...
magdlit Kaerarnerat åssigiågi-
narmik tusarssaussoK naggatågut
nipigtoriartuinardlune tutsiupoK.
Kåumat nuiarssuit årdlerinartut
tunuånut tarripoK anorerssup ka-
mangnerup anersåvatutdlusoK ni-
peKardlune sujorssuavfigingmane.
tårneK suniungmat suna tamar-
me taggarinångorpoK silativtine
umativtinilo.
unuk taimane misigissarput i-
nunivtine, måssa ilitsorilernivti-
ne alianartunik ajortunigdlo mi-
sigissaKartarérsimagaluaKaluta,
uvavnut angajuvnutdlo alianar-
nerpausimavoK.
angutisiarput nipåimersordlune
nangipoK:
måne nunaKarfivtine toKutsi-
ssup erKardlé amerdlanerpåjuput,
inupalåjussusilo pissutigalugit ta-
manit ersigineKarput, måssa ilå-
tigut nukisigut merserineKångika-
luardlutik; angutivdle encarsar-
dluarsinaussup ingminuinaK er-
KarsautigineK pigineK ajorpå, i-
lagissanisaordle ilångutdlugit er-
Karsautigissarpai. tamånaluna
pissutigalugo pisimassoK nunar-
Kativta akornåne måna tikitdlugo
nipangiusimaneKartuarsimassoK,
sugssarineKångitsututdlo pineKar-
tuarsimanivsinut pissutaussoK. u-
kiutdle ingerdlaneråne ilivsilo i-
neriartornivsine tamåna issertor-
neKåinarsinaujungnaersimavoK,
sordlo måna KanoK pisimanerse
tusarivse. inuneK silarssuarme i-
ngerdlajuartitdlugo ajortup pi-
ssaunine tigumiuåinarsinauneK a-
jorpå, issertanilo ångigiuåinarsi-
naunagit. anersåt pissarssuit ta-
måna isumagissaråt måssa ilåti-
gut uvavtine påsineK ajornara-
luaKissoK. „angutisiarput taima
OKardlunilo anersårulugpoK alia-
sugpalugtumik issigititdluta. tå-
ssalo OKautsit kingugdlit anguti-
siama Karnanit kussanartumik tu-
sagkåka inunivne puiorsinau-
jungnaerdlugit pigilersimassåka.
taima OKardlunilo nåpitara er-
KumitsoK nipaKångingajagtumik
anersåmerpoK nangitdlunilo:
— KimassaKaluta unuk ivna a-
liasoKaluta umativtinilo naner-
torneKaKaluta inarpugut, inaralu-
aravtalo sinigsinåungilagut er-
Karsautipalåt eKérsortingmatigut,
avdlamingme ajortoKångilaK nuå-
nårneK ajortumit KerdlerneKarå-
ngat kisiåne. kinavta såne atå-
tavta toKutap timå sarssuajuar-
tutut ipoK, anånavtalo aliasugtup
nipålusoK siutivtine tusarssau-
juardlune: tarneK — tarneK —
tarneK erKigsivitsoK ...
kisa taimaitdlunga sinilersima-
vunga. sinileraluardlungale sing-
nagtupilungnermit iteKåtårtuar-
dlunga kisa uvdlangormat makl-
narpugut, unuaungmatdle tusag-
kavtinit nanertuteKarnermit uv-
dlåp alianåinera, pingortitarssup
kussanåssusianik nivtainiarneri-
galua, umativtine inigssaKångit-
sutut ipoK.
ukiut ingerdlåput. timivut ine-
riput, sukasartuarsimanivtalo su-
mik merserissaKångitsutut misigi-
simalersipåtigut; uvdlordle akini-
aivfigssaK sule nagdliutingilaK.
toKutsissoK ukiut ingerdlaneråne
erKigsivitsutut misigileriartorsi-
massoK entardline tamaisa ilaga-
lugit kujåmut autdlarsimavoK,
tamånalo uvagut Katångutigit Ki-
månertut påsisimavarput, sulile
pivfigssångorsorisimanago anga-
jorKårsiavut sule inungmata pi-
lersorniarnigssånutdlo pissugssau-
ssutut misigisimagavta.
tamavta nunaKaiersimavugut
KitornaKalersimavdiutaio, tåssau-
putdio inunivtine KaumaneKaier-
sitserKigdlutigdio nuanarutigssa-
Kaiersitsisimassut. ermnguara
sardiiaraiugo lgsialerangama u-
måmiugissavnik OKaiugtuungisai-
narpara, piniagkarugaie, Kanoraio
pimarneKarnigssaimK pingorti-
tarssuarmguio OKaiugtuiarcuugo.
piumassaringilara taussumångup
angume auasutai taima mérauu-
gaiune pigiiiutisagai inunerrmne
nanertuissungortitaiugit aseruti-
ngortitdiugitdlo uvaiut merKatui
misigissuseKartine asiutitdiugit.
angajorKårsiavut toKungmata
uvagutaio ingmivtinut naiagan-
lersutut misigigavta angajoralo
isumaKatigigpugut Kimassui ku-
jamut mcUingmardiugit. aulaja-
ngersimavugume sumutdlumt pi-
simagaiuarpata namtserdiugit u-
jartuarmardlugit, nauK ukiut ima
amerdlatigissut Kangiusimagaiu-
artut. autdiarpugut månalo lgsi-
avtigissavta avangnangåtsiångua-
nut nunaKarfingmut pigavta tu-
sarparput umiat uvavtitut avang-
nanit aggersut tamåna avKusar-
mugo Kujamut Kangiusimassut.
pasitsåupavui taukunasoraiugit
maiitavut. nunaKartingmutdio u-
Kisavtinut unigdiuartaginarpugut,
piniarugissusia ama pilerdlugo;
pissutigissavtaie pingarnerssarat
mana KuiarKéravugo maiitavut
ungasigKungnaerdlugit.
angajoraio Kamassaierpugut. pi-
magagssatdie pinerunagit takor-
nagaringisavtmik nåpitsimarneK
— tåssa akerKavtinik ujardler-
neK — angnerussumik isumagi-
ssarparput. tikitagkavut ungava-
riartortitdiugit Kajartortaierpu-
gut, pasinarsinaussumgdie malug-
ssarneK ajorpugut.
Håne angajora Kajartorame ti-
kingitsorpoK. tikitsigaluaravtigo
ajornaKaoK, tikingitsorpoK. siia-
mik pissuteKångingmat åipåtigut
piniagkaminik nåmagtuinerdiug-
simanigsså nautsorssutigigaluar-
dlugo imåtigut angalanerme i-
måinaK nikagissagssåungingmat
pasitsapilulnaKaunga akerKavti-
nik nåmagtuinerdlugsimasoralu-
go. agsorssuardlo aliatsagpunga,
kamagdlungalo tugpatdlersagag-
ssaujungnaerdlunga.
inunivne alianartut ima amer-
dlatigissut atorérsimavdlugit sule
artorssautigsserKingneKarpunga,
nukardliugamalo angajora tama-
tigut tulåvigissartagarigavko i-
nersimaleraluarnivnut tamåna å-
tåtuarsimavara. uvavnut ånaissaK
angeKaoK taorserneKarslnåungit-
SOK. ingminutdlo OKarfigaunga:
angajora! ilitsoriiernivne tugpat-
dlersaissiga asassara, nauk Ka-
noK pisimanerit nalugaluariga tai-
måitOK Kulångilanga toKunerit a-
kerKavta piliarigåt. pérukaluar-
tutit sapissusérutingilanga, inig-
ssaraluangnilo mardloriåumik nu-
kigtordlunga mardloriåumik alia-
sungnera akilisavara. — taima
OKarama kigutika saverortipåka.
iseramalo igdlermut någdlugpu-
nga umåmalo aliasungårneranit
manigtordlunga.
taima pikusoKalune OKalorér-
nerme kingorna nåpitama erKu-
mitsup niarae sikitipå, pisimassut
ailanartut atorérsimassane kater-
ssorniardlugitdlusoK; nipåimer-
sorpordlo.
taima nipaitdlune erKarsarpa-
lugtumigdlo kinerdlune igsiatit-
dlugo angussuaK tåuna, silator-
palugtumik utorKarmut eKinga-
sulingneKalersimagaluartumik ki-
nalik, sule Kimerdlordluarneru-
lerpara. angut alianartunik tai-
ma atugaKartarérsimagaluartOK
isumamigut erKigsisimarpalung-
nera tupigusutigingitsorsinauna-
go misigaunga. ujancame igsia-
vok naussunguit ujantap sania-
ne nausimassut issiminik Kivdla-
reKissunik nåkutdlugit; pilerpor-
dlo:
„taimane aussarigserugtorpoK
uvdloK akiniaivfigssara nagdliu-
simangmat. uvdlåkut iterpunga
autdlarusungnermik misigissuse-
Kångivigdlunga. naluvara suna
pivdlugo taimåinerdlunga. ernera
taimane pissuatsiånguångortoK
igdlune ilagalugo ilungmut Ka-
jartorumavdlutik Kinuvigingmå-
nga inertisavdlugitdlunit kaju-
missuseKångivigpunga, nauk su-
jornatigut kisimititdlugit autdlar-
tinigssait saperdluinarsimagaluar-
dlugo. ilagitinangame autdlarti-
ngisåinarsimagaluarpåka. uvdlor-
dle ivna misigissuseKarpunga u-
vanga uningassariaKardlunga
tåuko kisimitdlutik autdlåsagalu-
arpatalunit.
autdlarmata Kulivtine KåKa-
sungnångup Kåvanut majuarpu-
nga. sila erssarigkaluardlune put-
silernigssånik ilimanartutut issi-
koKarpoK, najugarput aussarigsii-
nerane pujorujungniåinartarmat.
årime, sule uvaliveriångitsoK
puj orsarnilerpoK putsileriartuler-
dlunilo. nauk anorå såkortusiar-
tungikaluartOK putseriartornera,
kigaigissagssåungeKaoK. kisa su-
na tamarme erssigungnaerpoK u-
naraluånguaK kisime erssilerdlu-
ne. Kianarsissukasingormat iseri-
artuinarpunga sila taimåititdlugo
anérfigisavdlugo kajumingnå-
ngingmat, ukulo autdlartortama
pujuersigatdlarnigssåt ilimanar-
nerungmat arrissukatdlarunå-
ngingmåssuk.
isersimakatalerdlunga uvaligå-
lo sigssame KajarpalugtoKarmat
autdlarsimassoKutika tikisoralugit <
anigama takanunga atilerpunga.
sila putsuareKingmat sigssame Ka-
jåunguatsiartumik påssussissoK
takuleravko aterfigilerpara. unga
tikitdluinardlugo magssingmat,
kinaussoK ilisaringerKåraluardlu-
go, ivdlit takornarnaKautit, ake-
rara akeravigssuara såvne KeKar-
tuånguartQK. — tikeråmiångipat-
dlårdlunga tikerårnarujoK — pi-
lerpoK. taimåisagamime utorKar-
patdlagsimagaluarpoK sulile kinå-
ne ajorssuseK makitåssuserdlo er-
ssitdluardlutik. uisorernermut
tåussumapilup ilitsorilernivnit u-
vavnut atugagssaritilersimassai
alianartut sarssuassutut ilerput.
atåtama anånamalo ilitsorKiisi-
méngisama toKunerat nåkinartOK
kinama sånitutut ilerpoK. anga-
juma asassama ilitsorilemivnit-
dlo angnertorKutigalugulo kisiat
tulåvigissarsimassama pérunera
nalunartOK takordlulerpara. ka-
måumiingårnermit ilora Kalagtu-
tut ilerpoK, umatigalo tigdlingå-
lermat sakissåka Kartorångerssår-
tutut ilerput.
oicautsimik atautsimigdlunit a-
kinago sakiagssivdlugo tiguvara
mérKatutdlo OKigitigalugo niar-
Kuma Kulågut kåviteriardlugo
nalupara erngerdlugo antunar-
dlugo. kamangårnermit utorKau-
nera uvavnitdlo nakuinerunera
puiorpåka, inupiluvme uvavnut
ajungårtumik iliorsimassup inu-
nivnigdlo tarrartalersuisimassup
tungånut misigissusermik ajungi-
lårtunguamik umativne mingner-
påmigdlunit navssågssaKångit-
dluinarpoK.
time umåssusérusimassoK nang-
minérdlune akiniaissigssaminut
ornigusimassordlusoK naggatåru-
taussumik isingmigdlugulo nuké-
rutivigdlunga aKugdlårpunga, u-
kiutdlo alianartut atorérsimasså-
ka erKarsautigalugit. sila avangu- ^
nartumik pujorpoK, seKinerdlo
putsumit erssiarKalårtoK tårne-
rup putsup pilersitåta avatangi-
ssima ungatåne KingorsimassoK
akiniainivnik issigingnårtuvoK,
sordlo inungnut avdlanut malu-
gerKungisaraluaminik nanertisi-
måssuteKardlune issertorniartor-
dlUSOK."
erssama nipånit itilerama nå-
pitama erKumitsup inunermine
nagdlingnangårtumik atugagssa-
Karsimassup inunera sivisumik
erKarsautigåra; silarssuarme i-
nuvfigissarput ilumut erKumitsu-
VOK.
Kr. P. Kristiansen.
Det
er kunst
at bygge...
Som ved andre kunstarter lægger
man inden for arkitekturen naturlig-
vis stor vægt på det æstetiske —
Men lige så naturligt må arkitekten
tage hensyn til de funktionelle og
praktiske kvaliteter. Og selv om det
færdige byggeri betragtes og kriti-
seres som en helhed, må materialer
og byggemetoder altid udvælges med
sterste omhu. — Blandt andet der-
for vinder PHØNIX TAGDÆK-
NINGER stadig større indpas i det
moderne byggeri. Såvel på tegne-
stuer som på byggepladser har man
indset, at der — alt taget i betragt-
ning — er mange arkitektonisk rig-
tige muligheder med PHØNIX TAG-
DÆKNINGER.
Det afbildede byggeri er
LOUISIANA
i Humlebæk.
IPIHIC13RJII5S
20