Atuagagdliutit - 05.05.1998, Blaðsíða 13

GRØNLANDSPOSTEN
MARLUNNGORNEQ 5. MAJ 1998 • 13
- Sinerissami saafftginnittarfinnut amat
amerligaluttuinnartut saaffiginnittarne-
rat arnat angutillu naligiissitaanissaan-
nik isummamut akerliulluinnarpoq, Vit-
tus Mikaelsen Atassummeersoq oqar-
poq, Kalaallit Nunaanni Naligiissitaa-
nermut Råd-ip pilersinneqarnissaa Inat-
sisartuni oqallisigineqarmat. (Vittus
Mikaelsen maannakkut Jakob Sivertsen-
imut sinniisussatut ataatsimeeqataavoq).
- At flere og flere kvinder søger til kri-
secentrene langs kysten er i klar mod-
strid med hele ånden i ligestillingen
mellem kønnene, sagde Vittus Mikaelsen
fra Atassut, da Landstinget drøftede
etableringen af Grønlands Ligestillings-
råd. (Vittus Mikaelsen er for tiden sup-
pleant for Jakob Sivertsen).
Naligiissitaaneq:
Oqaatsit kusanartut
kinguneqameqalerput
Kalaallit Nunaanni arnat, tassalu angutaanngitsut,
unatarneqartartillugit naligiissitaanissamut
siunnersuisoqatigiit pisariaqartuassapput
NUUK(KK) - Inooqatigiin-
neq kusanartuuvoq, kisianni-
li ilaanneeriarluni arnat a-
ngutillu inooqatigiinnerat a-
jorsilluinnartarpoq.
Angutit ilaat oqartaraluar-
tut aammattaaq angutit ama-
nit unatarneqartartut, nunami
qimarnguiit arnanit, tarni-
mikkut timimikkullu misil-
lersimasunit omigameqartu-
arput.
Aammalu angutit amallu
assigiimmik unatarneqarta-
linngippata arnat angutillu
naligiittutut oqaatigineqar-
sinnaanngillat.
Pingasunngormat aprilip
29-iani inatsisartut isumaqa-
tigiillutik aalaj angerput, ar-
nat angutillu naligiilernissaat
pillugu oqaatsit, qiimmassi-
maarnermi saqqummertara-
luarlutik ulluinnami puigor-
neqartartut kinguneqartinni-
arlugit.
Aammattaaq inatsisartut
piareersimapput Kalaallit
Nunaanni Naligiissitaanis-
samut Siunnersuisoqatigiit
suliassamik taassuminnga
atugassanik tuninissaannut.
Aningaasaliissutissanut ilas-
sutissatut inatsisip siuller-
meerneqarnerani 1998-ip
sinneranut 825.000 koruunit
immikkoortinneqarput, siu-
nissamilu siunnersuisoqati-
giit ukiumut 1,7 millioner
koruuninik tapiiffigineqarta-
lissapput.
Siunnersuisoqatigiit ani-
ngaasat taakku atorlugit al-
lattoqarfiliussapput, paasisit-
siniaanemik ilisimatitsissute-
qartarnernillu aallartitsisus-
samik, taamatullu siunner-
suisoqatigiit naligiissitaanis-
saq pillugu ataatsimiinnemi
ataatsimeersuarnernilu erfa-
lasuminnik takutitsisinnaa-
lissapput.
Naligiissitaanermut ataat-
simiitialiap aqqata Naligiis-
sitaanermut Siunnersuisoqa-
tigiinnut allanngortinnerati-
gut ullumikkumut naleqqiul-
lugu inuiaqatigiinni annertu-
nerungaatsiartumik suliso-
qarsinnaanissaa periarfissin-
neqarpoq.
Naligiissitaaneq -
sunaana?
Naligiissitaanissamut Siun-
nersuisoqatigiit taamaalillu-
tik ataatsimiititaliatoqaasi-
masoq, arlalitsigut sulinissa-
mut pitsaanngitsunik atuga-
qartitaasoq taarsissavaat.
Aammattaaq ataatsimiiti-
taliap sulineranut isigineqar-
neranullu iluaqutaanngilluin-
narsimavoq, amaq siulittaa-
suusimasoq erseqqissaate-
qarmat Kalaallit Nunaanni
pissutsit immikkooruteqar-
nerat peqqutaalluni naligiis-
sitaalemissarpiaq ajornarlu-
innartoq taamaaliornissarlu
pissusiviusunut akerliusoq.
Taamaammat Naligiissi-
taanissamut Siunnersuisoqa-
tigiit suliassaasa siullersaraat
amat angutillu naligiissitaa-
nerisa sorpiaanera aalaja-
ngersassallugu.
Maanna ataatsimiititaliaa-
soq 1985-imi pilersinneqar-
poq, atuunnerminilu suliassat
assigiinngitsorpassuit sulia-
risimallugit.
1980-ikkut qiteqqunneran-
ni ataatsimiititaliap annermik
amat naalakkersuinermi pe-
qataanerat sammivaa.
Kingusinnerusukkut ataat-
simiitialiaq tamanut amma-
sunik ataatsimiititsisalerpoq.
Ataatsimiisitsisamemi apeq-
qutit naligiissitaanissamut
tunngasut annertuumik soqu-
tigineqartarput. Ataatsimii-
sitsisamemi qaammarsaaner-
mut atortussat ujartorneqar-
tarput, kisiannili ataatsimiiti-
taliaq tamakkuninnga saq-
qummersitsisamissaminut a-
ningaasassaqartarsimanngi-
laq.
Naligiissitaalernissamut
Ataatsimiititaliaq aamma nu-
nani avannarlemi suleqataa-
sarsimavoq, ilaatigut 1994-
imi Åbomi ataatsimeersuar-
nermi peqataanermigut, kii-
salu 1996-imi Sisimiuni nu-
nanik avannarlermiunik isu-
masioqatigiissitsinermigut.
Ataatsimiititaliap sammi-
nemsani ukiuni kingunnerni
»amat kiffaanngissuseqaler-
nissaannit« »angutit amallu
pisinnaatitaaffiinut saatikki-
artuaarsimavai.
Tamatumunnga atatillugu
1997-imi augustimi ataatsi-
miititaliaq baltikumermiut
nunanilu avannarlermiut a-
taatsimeersuarnerannut »ar-
nat angutillu oqaloqatigiiler-
limik« taasamut peqataavoq.
- Inuiaqatigiit kalaallit
naligiissitsiniarluni sunniuti-
limmik suliaqartoqarnissaa
atorfissaqartippaat, isuma-
ginninnermut naligiissitsini-
arnermullu naalakkersuisoq
Mikael Petersen, Siumut,
oqarpoq.
- Kalaallit Nunaanni Nali-
giissitsiniarnermut Siunner-
suisoqatigiit pilersinnissaan-
nut peqqutit pitsaasut arlallit
tikkuarpai:
- Sulinermi naligiissitaa-
neq sullivinni avatangiisinut
pitsaasunut pingaaruteqarto-
rujussuuvoq.
- Atuartitaanermi ilinniar-
titaanermilu naligiissitaaneq
nunatsinni inuttut suliatigul-
lu nukissat ineriartortinne-
qarnerannut pingaaruteqar-
torujussuuvoq.
- Kulturitta ineriartortinne-
qarnerani kulturimut tun-
ngassuteqartuni naligiissi-
taaneq ilaalluinnartariaqar-
poq.
- Ilaqutariittut inuunermi
naligiissitaaneq nukittorsar-
neqartariaqarpoq arnat, a-
ngutit meeqqallu ajunngitsu-
mik inooqqullugit ineriartoq-
qullugillu. Ilaqutariit inuia-
qatigiinnitsinnut tunngaviup-
put, pitsaasunillu atugassa-
qartariaqarput inuuneq oqi-
maaqatigiissoq anguniarlu-
gu. Naligiinnginneq ilaquta-
riinni peqqamiilliortamikkut
ersertartoq akiortariaqarpar-
put.
Mikael Petersen siunner-
suuteqarpoq, Naligiissitaa-
nissamut Siunnersuisoqati-
giit siulersuisoqalissasut qu-
lingiluanik ilaasortalimmik,
inuiaqatigiit kalaallit akor-
nanni assigiinngitsuneersu-
nik.
Aamma soorunami ataatsi-
miititaliaq naligiiffiussaaq,
amat angutilluunniit ikinner-
paamik pingasuussallutik.
Suli unioqqutitsisunik
suliakkiisoqanngilaq
Ombudmandi naligiissitaanissaq inatsisartuni
oqallisigineqarmat tusarnaarpoq
NUUK(KK) - Kalaallit Nu-
naanni Naligiissitaanissamut
Siunnersuisoqatigiit pilersin-
neqarnissaat inatsisartuni
oqallisigineqarmat inatsisar-
tut ombudsmandiat Vera
Leth tusarnaartut akornan-
niippoq.
- Ombudsmandi suli inuia-
qatigiinni kalaallini arnat
angutillu akomanni naligiin-
ngisitsisoqamera pillugu su-
liakkerneqanngilaq, Vera
Leth AG-mut oqarpoq.
Kisianni ombudsmandip
ilimagilluarsinnaanerarpaa
taamaalluni naligiissitaanis-
samik unioqqutitsineq pillu-
gu maalaarummik takkutto-
qarumaartoq.
- Aammattaarmi naligiin-
nissamut tunngavilersuutit
inuillu pisinnaatitaaffii pillu-
git suliaqartarpugut, taa-
maammallu ombudsmandip
taamaalluni arnat angutillu
naligiissitaanerannik unioq-
qutitsinermut tunngasumik
tigusaqarnissarput ilimanar-
sinnaavoq.
- Eqqaamassavarpulli ar-
nat angutillu naligiissitaane-
rat pillugu suliarpassuit sulif-
finni isumaqatigiissutinut
tunngasuussammata. Kisian-
nili ombudsmandip isumaqa-
tigiissutinut qanoq qanin-
nguuisinnaatiginera killeqar-
poq.
- Taamaammat maalaa-
rummik aalajangersimasu-
mik takkuttoqassappat oqar-
sinnaatitaaffipput sumut kil-
linnersoq aalajangersassa-
varput. Suliaqamitsinni isu-
maqatigiissutip oqaasertaa
aallaavigisinnaavarput, kisi-
annili isumaqatigiissutip a-
nersaava nassuiarniarsin-
naassanngilarput.
N ammineerluni
Inatsisartut ombudsmandiat
1. april 1995-imi atorfinip-
poq.
Suliffeqarfik aqutsinerup
ileqqorissaarfiunissaanut
nakkutilliisutut pilersinne-
qarsimavoq, soorlumi nunani
allani arlalinni taamaatto-
qartoq.
Ombudsmandip Nammi-
nersomerullutik Oqartussani
oqartussaasut kommunillu
ingerlatsivii pillugit maalaa-
rutit suliarisinnaavai, taama-
tullu namminersorluni suli-
assanik qaqitsisinnaalluni.
Ombudsmandip sulianik
aalajangiiffigisaqarsinnaan-
ngilaq, kisiannili suliap suli-
arineqaqqinnissaa innersuus-
sutigisinnaallugu. Aammat-
taaq oqartussaasunut inner-
suussuteqarsinnaavoq suliaq
aalajangersimasumik sulia-
reqqullugu. Taamatuttaaq
ombudsmandi oqartussaaf-
Ombudsmand Vera Leth,
Kalaallit Nunaanni Naligiis-
sitaanissamut Siunnersuiso-
qatigiit pilersinneqarnissaat
inatsisartuni oqallisigine-
qarmat malinnaavoq.
Ombudsmand Vera Leth
fulge Landstingets debat om
etableringen af Grønlands
Ligestillingsråd.
fimmut isomartorsiuisinnaa-
voq.
Kisianni ombudsmandi ar-
nat angutillu naligiissitaane-
rannik unioqqutitsineq pillu-
gu suliamik suli tigusaqarsi-
manngilaq.
Endnu ingen sager om
brud på ligestilling
Ombudsmanden fulgte ligestillingsdebatten i Landstinget
NUUK(KK) - Blandt til-
hørerne til Landstingets
debat om etableringen af
Grønlands Ligestillingsråd
var også Landstingets om-
budsmand Vera Leth.
- Ombudsmanden har end-
nu ikke modtaget konkrete
klager over de uligheder,
som måtte finde sted mellem
kønnene i det grønlandske
samfund, siger Vera Leth til
AG.
Men ombudsmanden kan
sagtens forestille sig, at der
på et tidspunkt vil lande en
klage omkring brud på lige-
stillingen på hendes skrive-
bord.
- Vi beskæftiger os jo også
med principper som ligheds-
grundsætningen og menne-
skerettighederne, så det vil
ikke være utænkeligt, om
ombudsmanden på et tids-
punkt får en konkret sag om
brud på ligestillingen mellem
kønnene.
- Vi skal imidlertid huske
på, at mange sager omkring
ligestilling mellem kønnene
vil dreje sig om overenskom-
sterne på arbedsmarkedet.
Der er imidlertid begræns-
ninger på, hvor tæt ombuds-
manden kan gå på en over-
enskomst.
- Når der kommer en kon-
kret klage, vil vi derfor fore-
tage en afgrænsning af vor
kompetence. Vi kan tage
ordlyden i en overenskomst i
brug i vor sagsbehandling,
men vi kan ikke gå ind og
tolke ånden i en overens-
komst.
På egen hånd
Landstingets ombudsmand
startede sit virke den 1. april
1995.
Institutionen er etableret
som en parlamentarisk kon-
trol med administrationen,
som det kendes fra en række
andre lande.
Ombudsmanden kan be-
handle klager over Hjemme-
styremyndighedernes og
kommunernes forvaltning,
ligesom hun på eget initiativ
kan tage sager op.
Ombudsmanden kan ikke
træffe afgørelser i en sag,
men derimod henstille, at en
sag behandles igen. Ombuds-
manden kan også henstille, at
en myndighed i fremtiden
handler på en bestemt måde.
Ombudsmanden kan også
udtale kritik af en myndig-
hed.
Men endnu ikke har om-
budsmanden haft en sag om
brud på ligestillingen mellem
kønnene.
ASS7 FOTO: AG