Atuagagdliutit

Ukioqatigiit

Atuagagdliutit - 03.03.1966, Qupperneq 29

Atuagagdliutit - 03.03.1966, Qupperneq 29
Kaumat-å, Kanigtukut takusaugut! Luna 9-mik iluagtitsinerata inugtalingmik Kaumasiartitsinig- ssan sujugdleK sujusingnerussukut pissugssångortika Radio Moskva nipilerssutinik nag- dliutorsiutinik autdlakåtitsiler.poK fe- bruarip 3-åne unugdluartoic nalunae- i'utigineKarmat silåinarssualiartitaK Luna 9 Kåumåmut nunitdluarsimassoK ■— silåinarssuarme 385.000 kilomete- rinik ungasigtigissume. rusit ajugau- simårnerujugssuat påsinarpoK. silåi- narssuaK pivdlugo ilisimatut erinigi- uarsimavåt silåinarssualiartåumik aserornago Kåumåmut nunisitsinig- ssaK. tupingnåinartumik ericordluartoK Kåumatit Kulit ingerdlanerine rusit tatdlimagssånik xåumatip Kane aula- i angersimassume autdlakåtitsislnau- ssumik nunisitsiniardlutik misiliput. tamatumane erKorKigsårtumik sumi- ssusersiornigssaK pissariaKarpoK ki- salo misigssuivfigssaK Kåumatip icå- uut arritsumik nunisineKåsagpat su- kåssutsit tupingnåinartumik erKor- dluartumik nautsorssugaussariaitar- dlutik, nunisitagssaK aserusångigpat imalunit torulortineKåsångigpat såku- Lt ilisimatussutsimut pingårutigdlit autdlakåtitsissutdlunit aserornagit. roajime 1965 rusit sujugdlerpåmik misiliput Luna 5-imik, tåunale ase- forpoK kigaitdlagsautai atungingma- ta. Luna 6 uniuivoK — Kåumat 160.000 kilometerinik sanerKukamiuk raketit SKungnermut atortue nålagkumå- nSingmata. Luna 7 oktoberip 7-åne »anorerssuit imånut" (kuseriarnermig- dlunit imenångitsumut) nunipoK, nu- narssuarmutdle nalunaeruteKarane. Luna 8 decemberip 6-iåne nunipoK • åmale tutsiuterKingnane. silåinarssualiartautit nunarssuaK Kimåtarpåt sekundimut 11 kilomete- finik sukåssuseKardlutik, Kåumatdlo angussardlugo sekundimut 3 kilome- terinik sukåssuseKardlutik. kisiåne sagdlaitsumik nunisagunik raketit ki- gaitdlagsautit ikiortigalugit sekundi- Wut 8 meterinik sukåssuseicalertaria- Karput. Luna 7 1500 kilunik oidmåi- ssusilik pivdlugo nalunaerutigineKar- Pok sekundimut 20 meterinik sukå- ssuseKardlune nunisimassoK, tamåna- lo såkutaisa malugtareKissut sapersi- fnavåt. taimåisoringningnerit erKungitsussut ukiune kingugdlerne rusit amerika- miutdlo Kåumatip såva tunualo åssi- bssarsimavåt, tamatumanilo pingår- iumik amerikamiut Ranger-inik ting- htinartunik Kåumat Kanigdlugo åssi- lissait tupingnåinartut iluaxutausso- I 1928 oplysfe den franske vi- denskabsmand Roberf Esnaulf- Peltrie, af det ville kræve en 382 miles lang kanon at sende ef projektil til Månen. Her er kanonen indtegnet i et kort over England. franskeK ilisimafoK Robert Es- nault-Peltrie, 1928-me OKarsima- vok Kåumåmukarfitsiniaråine Ka- mutilik 382 milesinik takissusilik atortariaKåsassoK. fåssa Kamutig- dlip faimaifup faktssusigsså Tu- luit-nunåta åssinganut nalemut- dlugo. rujugssuarnik navsuiautigssarsivigi- nøKarsimåput. åssilissanik Kåumatip Kåvata ilåta KanoK issusia påsinexar- sinausimavoK. kisiåne silåinarssualiar- tautip Kåumatip Kånisinaunigsså na- lornisigineKartuarsimavoK. årdlerigi- neKarpoK Kåumatip Kåva aKitsuinåu- sasoralugo pujoralangnigdlo ivssusu- nik Kagdlersimasoralugo, måssa ame- rikamio uvdloriarsiortartoK Gerald Kuiper maligdlugo taima isumaKar- nigssamut erKortumik tungavigssaKå- ngikaluartoK. Luna 9-mik misilinerup iluagtitdlu- artup påsinarsisisimavå Kåumatip Kå- va nåmagtumik mångissuseKartoK si- låinarssuåkortåumut mivfigisavdlugo. rusitdlume nåmagtunik navsuiautig- ssarsisimaj ungnarsiput påsisavdlugo Kåumatip Kåvane maninerssat pissu- teKarnersut ingnermik anitsissartunit imalunit uvdlorissat anaisa nåkartar- nerinik. Luna 9-p Kåumåmik åssilissai pit- saungårmata Persiame taigdliortut kåtuvfiat agssuardliuteKarsimavoK: ukiut untritiligpagssuit ingei'dlanerine persiamiut taigdliortut Kåumatip pi- nissusia taigdliarissarsimavåt, månale nunap iterssartup åssilineKarnerata pissariaKalersisimavå pinissuseK ta- måna atarKinangårtoK avdlångujuit- f ' ,f. ■ '^■Archi.nuidaL 7- 7 . m - Mm i , • ÆVP*k. W66 '■%" ; jiiiittHtt. ►, • . rnb- *9** KANGES f -:fr\ * «AH6tK v Sea nf. 1 igbt ¥ Ckn.uh ' ■ Vimplen markerer, hvor Luna 9 lan- dede i Stormenes Hav. erfalassussap nalunaerpå Luna 9-p Kåumåmut nunivfia. sordlo go. nutåmik åssersutitårtisavdlu- nålagfitOKarssuit nuneKartut kugssup Nilenip sinane itsarssuan ægyptenimiut nålagfigssua- liait KarssuneKartugssångoraluartut måna isumangnarungnai- lersut. Abu Simbalip nålagfitoKarssue tu- såmassat Nilenip ervngata Kagfariar- torneratigut navianartorsiortineKaler- simagaluartut måna isumangnarung- .nailersimåput. Ægyptenime ingeniørit suliaisa angnerpårtåt, Assuaunime sa- pusiarssuaK, inersimavoK, kuvdlo erv- ngata iluarsartunera autdlarnersima- vok. septemberimile nålagfitOKarssuit inåt ervngup Karssugpago inåt sueru- terérsimåsaoK. Abu Simbalip nålagfigssue igdluliat tupingnarnerpårtåinut Ægyptenip it- sarssuartånit pissunut ilåuput. ukiut 3200-t matuma sujornatigut ujarKame ivisåme Nilenimut sangmissume ilug- dlineKarsimåput. sanatitsissoråt ku- nge Ramses II, tåussuma nålagfit su- liarititarai ingminut nuliaminutdlo Nefertamut atarKinautigssatut. ilimagissamit pilertornerussumik ukiut mardluk matuma sujornatigut énåussiniarneK autdlarnerpoK nåla- gauvfingnit peKatigingnit taperser- sorneKardlune 36 miil. krunit suliner- mut atugagssaralugit. nålagfit ujarag- ssuångordlugit angnertut pilagtorne- Karsimåput iraersumutdlo Kutsingne- russumut inigssitdlugit tåssane per- Kautåne ilusiåtut sananiardlugit. tai- mågdlåt pilagtorneKarsimanere milli- meteritut silissusigdlit sumik pisso- Karsimaneranik ilisimåssutaussug- ssåuput. Kaersume putorujugssuit mardluk nålagfit inigisimassaraluat takutipåt. putut tåuko imerneKartug- ssåuput tamåne nålagfeKaraluarsima- nera kingusingnerussukut takuneKar- sinåusanane. .måssa alångortame 55 gradit anguv- dlugit kiagtaraluartoK ingeniørit piv- figssatut pilerssårusiånit sulineK i- ngerdlavdluarnerusimaKaoK, månalo nautsorssutigineKarpoK nugterineK a- prilime inerneKåsassoK. ingmikortut måna katiterneiialerérsimåput. Abu Simbalip nålagfigssue 1969-ip autdlar- tinerane inertugssåuput, pivfigssatut nautsorssussaK ukiumik ilivitsunga- jangmik sujorKutdlugo. agssanginik pilagtut atortariaKartoK nålagfit pilagtortornerat 20—30 ton- sinik OKimåissusilikutårdlugit suliag- ssarujugssusimavoK. Kavsérpagssuar- tigut ivisåt agsut aKiliorsimåput nå- kålarKajåvdlutigdlo. Kaersup Kåtungå tamåt pilagtutinik ingmikut itunik agssagssordlune piartariaKarsimavoK pilagtornikue 5 millimeterinit siling- nerusångingmata. ujarKap ilå mångertorujugssuvoK, ilålo agsut aKitdlune. 10 centimeterit pilagtornerat ilåtigut uvdlut mardluk sivisussuseKarsinauvoK, ilåtigutdle a- kunerit mardluinait sivisussuseKar- tardlune. måna tikitdlugo sulineK ajutorner- nik angnertunik ilaKarsimångilaK. u- jarKat 25.000 tons sivnigdlit piarne- Karsimåput KagdlorneKardlutigdlo a- tausinardlunit nåkartinago. mana pilagtorneKalersimåput nå- lagfit sujoråne Ramses II-p igsiavdlu- ne åsserujugssue 33 meterinik portu- ssusigdlit. måna ingeniørit isumaliu- tigåt Ramsesip åssingisa ilåta niaKua iluarsåuniardlugo, ukiut 100-t matuma sujornatigut nunap sajungneratigut nåkarsimassoK. kisiåne niaKOK tåuna timitånut ivertineKåsångilaK, inigssi- neKartugssauvdlunile Kaersup igdler- nartånut nutåmut måna ungasissuse- risså erKordluardlugo ungasissusiler- dlugo. suliaK tiguartinai’toK ingeniørit nunanit 16-init aggersi- massut tåssane sulinertik agsut tigu- artisimanartipåt, ukiume 3000-it ma- tuma sujornatigut ægyptenimiut Ram- sesimut nålagfiliatik ima perKigsårti- gissumik suliarisimangmatigik, uvdlåt tamaisa seKernup Kinguaisa nålagfiup iluane inussaliat Kingorfigissugssauv- dlugit tupingnåinartumik alutornåssu- seKartilerdlugit. tåunåtaoK pilersine- KarKigtugssauvoK. sulissartut ingeniøritdlo katitdlutik 1200-t nålagfingnik nugterissuput. ki- agtoi-uj ugssugaluartoK ingerdlavdlua- Kaut. amerdlanerssaisa ilagissatik nagsarsimavait, taimåitumigdlo iviså- nik igdluliordlutik igdloKarféraliorsi- måput igdlutik nigdlarsausersordlu- git. igdloKarfiat filmertarfeKarpoK, nalugtarfeKarpoK, imiartorniartarfe- KarpoK niuvertarfe«ardlunilo. suliag- ssaK namagsigpat tamåko tamarmik ægyptenimiut nålagkersuissuinut pi- gitineKalertugssåuput. igdloKarfinguaK tåuna najugarineKartugssåusagunar- poK takornarianut sujulerssortaussar- tunit ægyptenimiunit, tåssane taima- nikugssame ungasigsumit Kanigtu- mitdlo aggiassartugssat Abu Simbalip nålagfinik Kimerdlortitartugssauga- mikik. inuit taimåisoringnigtarnere ikile- riaratdlariput! silåinarssup nalunartue amerdlasut isumaKartarput ani- ngaussat milliardigdlit USA-me Sov- jetunionimilo Kåumatip anguniarne- icarneranut atorneKartut sujunerta- mut piviussumut iluaKutåungitsut. ki- siåne inuit sujugdlit Kåumåmut nuni- tugssat silåinarssup nalunartorpag- ssuisa påsiniarneKarnigssånut ikiu- tauvdluarumårput, tamåkume nunar- ssuarmiut takordlornilersortuartar- matigik, silåinarssuvme misigssugau- lerneranit ukiune sivikitsune, kisiåne pisimassorpagssualingne, Luna 9-p iluagtitsivdluarneratigut silarssup OKalugtuagssartåne uvdlormik nutå- mik erKaissagssaKalermat inuitdlo si- låinarssuarme misigssuinermik. sulia- icartut tamatumuna KimagsarneKar- dlutigtaoK. „ukiune aggersune pisimassumik tå- ssånga angnerutitdlugo tupigusutig- ssaK atausinaK tåssauvoK inungmik Kåumåmut nunisitsinigssaK tåussu- malo nunarssuarmut uternigsså,“ tai- ma oKarpoK rusit fjernsyniåne OKa- lugtussoK Luna 9-p iluagtineranik na- lunaerutip kingornagut. „saKugume tamåna piumårnerpa?“ „ukiut sisamat Kångiutingitsut", danskit silåinarssualerissuat, magister Asger Lundbak, taima isumaKarpoK. Et nærbillede af Månen, fotograferet af Luna 9. Kåumat Kanimut åssilineKarsimassoK Luna 9-mif. Luna 9-p nuninera nalunaerutigine- Karmat rusit silåinarssuåkortitaisa ilå Andrej Nikolaj ev OKarpoK: „Kåumat-å, Kanigtukut takusau- gut!“ Nordpole Sydpolilo Karssutdlugit nunarssuarmik kaujatdlaineic issigtune tingmissartornikut avicu- tigssiuissussoK, Bernt Balchen Norge- me inungorsimassoK, månale ameri- kamiut tingmissartortartuine oberst- iussoit, SAS-ivdlo issigtukut tingmi- ssartunut avicutigssaisa — silarssuar- me pernautaussumik — Los Angeles- imut Tokiomutdlo 1954-ime åma 1957- ime atulersut pilerssårusiorneKame- rine angmagaunerinilo peKatausima- ssok, ilausimavortaoK Nordpole Syd- polilo Karssutdlugit såkutujungitsut tingmissartordlutik nunarssuarmik kaujatdlaineråne sujugdlerme. tingmissartornerme atorneKarpoK Boeing 707/320 C sisamanik motorilik Flying Tiger Line-mit pissoK Pitts- burgh-imilo sutdliveKarfingm.it Rock- well Standard Corp-imit akilerneKar- simassoK. Honolulu-mit autdlarput Honolulu-mutdlo uterdlutik pilersså- rutaorérsutut nunitarsimavdlutik Lon- don-ime, Buenos Aires-ime åma Christchurch-ime New Zealandimltu- me amalo Lissabon-ime ingmikut nu- nlsimavdlune anordlernera pissutiga- lugo. 50.300 kilometerinik isorartussusilik tingmissartorfigineKarpoK akunerit 62 minutitdlo 28, tåukunånga akunerit 51 minutitdlo 20 silåinarmivfigineKar- dlutik. avicutåne silarssuarme sule nagdlerneKångitsut tatdlimat angune- Karput: polimit polimut, nunarssuaK tukimut kaujatdlagdlugo, Honolulu — London, Buenos Aires — Christchurch åma Christchurch — Honolulu. nagdlersimaneKångitsumik tingmi- ssartorneK iluagtingitsungaj avigsima- vok pissutigalugo ilaussuisa 20-ussut ilait 7 tingmissartuvdlo inue tamar- mik katitdlutik Kuliussut Lissabon- imitdlutik igdlorssuit Kulerit Kiimu- kartautåne minutine 40-ne unigtorKa- simangmata. Skilte — plastic Enkelte bogstaver og tal fra kr. 1,50 Navneskilte, reklameskilte, lysre- klamer. Distriktsforhandlere søges, helst el-installatører og bygnings- håndværkere. Vi giver gerne tilbud på facader og reklameskilte. Handelsagenturet, Box 189, Esbjerg ATLAS sukulugssak pitsaoKatckångitsok Kivdlalugtumik pulik avdlanit, mardloriAumik iv&eKarneruvoK taimåitumigdlo sivisunerujugssuarmik * sii^ungneKartardlune. BRØDR. BRAUN Danmarkime sukulugssaliorfit angnersåt nåpautipilungnut igdlersorit! put pitsaunerpåt isumangnångitsutdlo HYM0 LUXUS 36-t afautsimortut akeKarput taimågdlat kr. 12,- kr. 12,80 (nagsiuneKarnerafa akigsså ilanguterérdlugo uvavffnut nagsiuguk postgirokonto 4018-imuf. SPECIAL-I M PORTEN A/S Landemærket 7, København K. god KAFFE gennem generationer ukiorparu- jugss uarne kavfimik pitsaussui- narmik niorKuteKar- tarsimavugut! ATLAS Crystal Freezer Fremtidens hjemmefryser er en uundværlig hjælp i Deres dag- lige husholdning. Dybfrysning betyder sund og frisk mad hele året. Rumindhold: 160 liter. Mål: Højde 84 cm Bredde 80 cm Dybde 61,5 cm ATLAS Crystal Freezer igdlume Kerititsivik sujunigssa- me tamanit pigineKalerumårtoK igdlume ningiut pingitsfirtaria- Kångisåt. nerissagssaK Kerina- suartitaK ukioK kaujatdlagdlu- go pencingnardlunilo nutåtut i- tuartarpoK. ImaKarsinaussoK 160 liter. angnertiissusé: portussusia 84 cm silissusia 80 cm atitussusia 61,5 cm I X ATLAS m MI ni OI«m Itl 29

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.