Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 06.12.1968, Síða 22

Atuagagdliutit - 06.12.1968, Síða 22
angakortagdlit nunaKarfikuane kingumut Tunume aussaK siviki- kaluardlune nuånersoK KångiutilerpoK pingortitardlo ukiugssamut piarérsa- lerpoK. kingumut nunarssup agfå na- jugaKarfigissarput uvdlorissanik uiso- rilassuinaup tungånut sanguatdlagti- neKarpoK, „agfardlivuit“dlo seirinersi- ortugssångorput. aussap uvdlue seKi- nissårfiuvdluarsimassut tarssialuinaK ingerdlasimåput ulapaorfioKalutik, nu- tånik misigissaKarfiuvdlutik taimalo inunerup erKaimassagssartaisa agdlag- simavlé erdlingnartut Kupernernik ar- dlalingnik ilagssarsiput. nunarujug- ssup matuma sineriåne sikunik kag- dluarneKartuartume nimaKarfit ilait ukioK måna sikunik ajomartorsiute- Kantarsimåput, månile angatdlåneK taimatut erKomeKarsimångilaK. igdlua tungåtigutdle sineriak Kimatdlatsiar- dlugulo putsumik alivkarumångitsu- mik misigititauvfiussarpoK, timutdle nunatat merKuitsut sermitarssuitdlo tungu jualårtut seKinermit saraarsi- maneKardluartarput. kingugdlermik ungasiliardluta anga- lanivtine ilaKutarit kangerdlungmut ukivfigssånut avangnamukåupavut. kangerdluk tåuna sikut perKutigalugit tikiniåsavdlugo ajornartupilugssussar- POK, ilånikutdlo sikunik ungalussauv- dlune uvdlorpagssuarne nikeriarfig- ssaKartarane, nåmagigtarsinauneK tai- mailitiitdlugo misigdlertitaussaKaoK issitdlo kigdlingussåK tikitdlugo imar- nerssånguagssarsiortineKartarput. tå- ssane misigisimanartumik inuvdluar- KussineKarpoK nalunaeKiitap akunere aulajangissorinagit inussugssanut se- KineK augpalorujugtuinauvdlune ka- perdlaup akutsuanit pitarutitsiåinar- tartitdlugo. kingumut-åsit unuap Kutdliata Kau- manertaminingua nåmagalugo Kåu- marKutigissariaKalisaoK radarivdlo ki- nausså aKugtarfiup Kilåvane avdlapa- lårutåusaoK. tamatumunga sanigdliut- dlugit aussaunerane pisimassut misi- gissatdlo puigunaitsut erKarsautigiler- dlugit nuånarssautauvdluartarput. tåukume ukiume sujulianit avdlaune- rulårtuartarput, kinat nutåt nutånik misigissanartitsissut erKaimassagssa- Kartitsissutdlo. avdléngorarnerup inatsisainit nå- lagtitatut avdlatutdle Danmarksstræ- dip Karårnere Kasserdlutik OKimait- dlutigdlo aKerdlutut sigssamut aporar- tuarput. Kapuliornerit itinerssanit tu- loriagtut kigutdlugtutut nusungneaar- tarput KuvnerKame malik uterialerå- ngat. KerKussat kajorujugtut nauvfi- gisimassamingne aulajuartume ilu- ngersuassumik ataniartuarput. sordlu- lunit sikorssuit malingnut avssiaKU- tarivdluartagkatik manaissigåt. nu- gaussap avatågut puissit amisut su- kaKalutik imaK sivssuinardlugo i- ngerdlaorput Kimasårnerup pianik imamit Kangåtångerssårtardlutik. må- ne umassut tingmissatdlo sule isumå- kivigsimagunångilåt inuit umassutdlo erKigseKatigigdluti'k inusinaunigssanik isuma. mitit mardlugsuit silarssup ma- tuma soraiåssusia ilisimaricalårtorsi- mavdlugo amerdlasortitdlutik tOKU- tåuput. imerKUtailarpåluit Kulautdluta tingmiput, ingerdlaoKatigit ingming- nut OKausigssaKarfiginguatsiaKissut ingerdlassagssartigdlo takeKissoK mer- sererpasingitdluinarpåt. ukiup pissu- siata nikilernera nauitsorssutigssatut issigivatdiångikaluardlugo kuj åmut autdlarput sapingisamik kujavartisav- dlutik, ingerdlavingmingnilo taimåg- dlåt tåK sunaussoK misigitdlatsiåsav- dlugo. isangnerit sisamat itissusiling- me kisarpugut kinguningualo usingi- arneK ulåputigineKalerérpoK, pujortu- lérKatdlo imisitat tamåssa makitarig- sarput tingmiarssuit sinigtut åssigine- ruvdlugit. ☆ nungajungmut niugåine erninaK ta- kussariaKarput iliverpagssuit igdlu- kutdlo atautsimut inigineKarsimassut, tåukulo påsitipåt nuna tamåna Kanga inugpålugssuarnit najugarineKarsima- ssok. Kanga Kanordlo inuit måne pi- ngortitarssuarmut akiuniarnermingne tuniutinarsimanersut iluamik ilisima- neKarunångilaK. nuna matumunga tu- jorminarneK imamik sualugtorssuar- mik nåpitsissoK avdlame naligssarsiu- savdlugo navssårniarneK ajornakusu- saKaoK, putsuvdlo sordlulunit nunap Korsugtaminingue Kasussilerai. tarna- ne saorngit Karsornikut inuit uma- ssutdlo imarmiut saornge takugssåu- put. igdlukut akorne taimågdlåt angni- kikaluartunik naunerssaKarput, ig- ssuatsiåt ujarKane nåmagigtardlutik nauniarssariput. igdlukut igarisima- ssaraluine såkut atortutdlo aserKue nuisaititerput, Kissiamik, saunermik ujarKamigdlunit sananeKartardlutik. aukua Kamutit timitakue Kilalugkap Kernertap tugånik perdlågdlit Kutdlit ujaraussut igatdlo suliarivdluagausi- maKissut aserKue, igat uvkusigssamik sananeKartarsimåput Korsorpalugtu- mik KalipauteKardlutik. avdloriarnerit tamaisa itsarssuar- nitsanut Kanigdliartorpugut, taima- nerssuaK saviminermik merKutilik i- malunit tajalik pigigsårtorssuartut nautsorssuneKartaratdlarmat. inuk Ka- nganitsanik påsisimassalik maunga pisinaugaluarune sorpagssuit angussa- rerKajarpai. uvagut taima tikeråtdlat- siåinarnivtine takungitsukavut amer- dlagunaKaut, åmalo Kimatarpagssuit aujartuinartut sutut isumaliutigine- Karsimanersut sunutdlo atortarsima- nersut naluvdluinarpavut. tamåko, eskimutorKat påsingnigtarnerat ma- ligdlugo tarnertaKåsångikaluarpata, tauva OKalugtuagssartaKåsåput tamå- ko nipaitsumik OKautiginiagånik på- singnigsinaussut „tusarsinaussånik“. unukåtigut aitsåt angatdlåmut ikår- pugut seKemup inuvdluarKussiniar- dlune ungasigsume KåKap ingia tauva kunigkå Kilaup uvdloriai sujugdlit åungajugtumik KaumaneKalerput. kat- sorna amerdlaserivigput uisorilanerilo avssiaKutamingnit anitdlåutarput au- lisagåntatut, tarruvdlo nunaKarfito- KausimassoK Kalorssuarminik uligpå. uvdloK tåuna pisimassoKarfioKaoK nuånernerssarailo ujarak amilimassoK åipålo angmatdloringajagtoK inup ag- ssånit peKisimassumit angnerulårtoK pigssarsiarigavkit. ujarak sålimassoK amilimårtOK Kitermigut iterssartanig- simavoK angmalortordlo atimigut åma HAKKEBØF LEVERPOSTEJ BAYERSKE PØLSER og alle de andre lækre middags- og frokostretter NEK’IT ASERORTIGKAT BØFFIT TINGUARK’AT PØLSÉRK’AT avdlatdlo nerissagssat igdlingnartut uvdlo'kerkastornermut kagdlersugkanut atortugssat DANSKE ANDELSSLAGTERIERS KONSERVESFABRIK ROSKILDE nungutdlarsimavoK atomeKardluar- tarsimaneranut erssiutaussumik. tagpikane ilerrit akomåne atortut uningasimåpuit nunaKarfik inuerung- matdle, taimanile ukiut ingerdlasimå- put atortutdlo iluaKutiginiåsavdlugit uvdlumikut pisoKalissorsimåput. ☆ inuit misigisimajuartarpåt inunerme måne navssågssaKarto« maluginiåi- nardlugit påsineK ajornartunik. misi- gissusertaoK tåuna pissutausimavoK ujarKait OKimaitsut mardluk, angåkug- sartup atortue, maunga Kimåinarne- Karsimangmata. iliveK tunutdlugo tå- ssane akunerpagssuarne ånilångav- dlune pisanga\ dlunilo ilungersulortar- simavoK tornap sule nålagaKalersi- mångitsup takordluinerup silarssuåta erKumitsorpagssuinut autdlarussinig- sså tikitdlugo. angåkugsarneK ukiut Kulit anguvdlugit sivisussuseKarpoK autdlartitdlunilo arKaneK-mardluk migssåne ukioKardlunile issertordlui- nartumik, tamarssuarmingme angåku- ngortugssåungingmata. angåkungor- nigssamut issertortunik piginauneKar- neK aitsåt påsineKarsinauvoK ujanrat uko ingmingnut tagiutuardlugit kång- nerup Kasuneruvdlo toKussut tarnait tikiutitalernigssåt tikitdlugo. kingorna tarnit silarssuåt atåssuteKarfigisinå- ngoråine tornat ikiortigalugit pinia- gagssanik tikerartitsisinångortaria- KarpoK, nåpautinik ajorungnaersitsi- sinångordlune akerKanigdlo pitdlausi- nångordlune. takorrornikut sarKumissussårnerti- gutdlo sianiunaingajagtutut anersår- siornikut takordluinerup silarssuåta isorartortarssue angatdlavigineKartar- put. angåkut tarnimik isumagingnig- tussarput amerdlaKissutigutdlo itor- taussardlutik. tamarmik ingmikut Ki- nigkanik tornanik ikiorteKartarput nangmingnerdlo sianigissarpåt ugpe- rissamik maleruagagssartait eriagissa- riaxartortaitdlo mianerssutigineKar- nersut. oKauseK atausinaK atordlugo ugperi- ssaK oKautigineKarsinåungikaluarpoK isumåle tåunauvoK tåssa sutigut KanoK iliortoKartåsassoK Kanordlo iliortoKar- tåsångitsoK. avdlatutdle eskimut ug- perissåt pilersikiartorneKarsimavoK ersinermik ikioriarfeKånginermigdlo misigisimanikut åmale taigdlioriautsi- mik kussanåssusermigdlo akuneKarsi- mavdlune. tåssunga tapertaliuneKar- simavoK tarnæ toKusuitsoK imaKa ug- perissarsiortunit avdlanit nangminig- ssarsiunginerussumik, kisalo tamanit OKausigssaKarnerpauvoK sila kinåu- ssusersiungitsumik pissaunilik inuneK tamåt suniuteKarfigalugo. imap ukuå samane itinerssuarme najugaKarpoK inussutigssanik sarKumeraussuvoK Kåumativdlo inuata eriagissagssat ma- ligtarineKarnersut alapernaerssugarå. tornat amerdlaaaut ikiortiginigssåtdlo pissariaKardluinarpoK, sordlo imap u- kuå såimarsarniåsagåine piniagagssat- dlo nujarssuinit piarniåsagåine, ima- lunit Kåumatip inuanukarniaråine. tomat tamarmik ingmikukajåK pxssu- seKartineKarput, sordlo ivnerulavngoK inua tusarnerdluinartumik nipeKar- POK, paornaKutivngoK inuata nipå sordlugOK tåssa iggiardlugtup nipå. avdlångorartumik kussanartumigdlo pingortitame pingorfingmisut, inune- rup isumaliuterssutiginera suliarine- KarsimavoK, tåssuna KanoK inup mi- sigissuseKarnera tamarme ersserpoK. ugperissåtdle inuit atugartussuseKå- ngitsut ersinerinånik tungaveKångilaK, kinguårigpagssuitdle misiligtagkami- kut taimåisangatitamingnik inernili- ssarnermikut påsisinåungisåt pingo- rarfiat Kanitdlagtorniarsimagaluardlu- go. nunarssup piviussup avatånitunik anguniaineKarpoK ugperissarsiortutut- dle avdlatut, påsiniardlugo inunerup suna isumagigå anguniagarigålo. a- nguniainermut misilineK ingerdlåne- Karpat sut atortorineKarnerat soku- tåungilaK, sordlo uvanisut angåkug- sartup såkutai imalunit sordlo totem- pæle (indiånerit ugperissarsiorner- mingnut tungatitdlugo kinaussalianik napassulialiait) imalunit altere ator- neKarpat. homo sapiens (inuk encarsarsinåu- ssusilik) ingminut isumaKatigilersi- nausimångilaK samane avaume suju- singnerussume sumik nåpitagssaKar- mat navsuiauserneKarsinåungitsumik nåmagigtaitdlune ingminut ilisariniar- nermigut sujumukariartorsimavoK pi- ngortitaKatiminit avdlanit Kagfasing- nerulerdlune. atortorigsårutinut tu- ngassut, agssakåssumit Kåmnataussa- nut, kisisa pingortitarisimångilai åma- le tarnikut ineriartorsimavdlune ang- nertoKissumik kåkaginartumik. pingo- rartineKarsimåput ugperissarsiornerit pingortitamigdlo ilisimatusarnerit, på- sinialersimavdlugulo silarssup tara- juata issertugartå. tamåko guteKångi- nermik ugperingnilersitsisimåput pi- ngortitamik ilisimatusarneK kåmag- tuissoralugo igdlua tungånile ugperi- ssarsiorneK akornusersuissoralugo. guteKångitsumigdle OKalungneK inup pissusianut itisukut agtomeKautauvoK ukiorpapilugssuame inungmut „kiv- fiuneKarsimangmat" isuma: tarneKar- tugut toKujuitsumik. taimatut isuma- KarneK taimaeraunartutut neriutigi- Hovedforhandler for Grønland af Minolta — Canon — Paximat samt Uher båndoptager jfel... Mi inolta SR-T101 Den nyeste teknik CTTL-måling og CLC-system) er med- virkende til topplaceringen af Minolta’s nyeste spejlrefleks T101. Forlang demonstration. SKRIV EFTER TILBUD OG SPECIALBROCHURER EN GROS — EN DETAIL: Godthåb Foto- og Radioservice v. O. WINSTEDT . POSTBOKS 613 . 3900 GODTHÅB Vi ønsker alle vore kunder på Grønland en rigtig glædelig jul samt et godt nytår 1969 Kaldtdlit-nunåne pisissartugut tamaisa jutdlisiordluarnigssamik ukiortdmigdlo 1969-imik ajungitsumik kigsdupavut UNIROYAL ENGLEBERT DANMARK A/S . MOLESTIEN 19-23 . 2450 KBH. SV. 22

x

Atuagagdliutit

Beinleiðis leinki

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.