Atuagagdliutit - 11.12.1985, Blaðsíða 70
70
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNL ANDSPOSTEN
NR. 50 1985
Kitaani piniartut siulliit
Nunaqarfitoqarsuusimasumi Qeqertasussummi Diskobugtimiittumi assaanermit
nutaarsiassat
AU.: Morten Melgaard aamma Bjarne Grønnow, Qasigiannguit katersugaasiviat
Nunaqarfikoq ukiunik 4000-inikpisoqaassusilik qeqertamiippoq Qeqerta-
sussummi Diskobugtip kujataani kangiani. At tat sissamiipput assip saa-
mia’tungaani. Illukut narsaamanertaaniipputassaaffigineqartumi, silami-
lu killuut tuapaat qaanniipput toqqit sioraanni.
Den 4000 år gamle boplads ligger på øen Qeqertasussuk i den sydøstligste
del af Disko Bugten. Møddingen ligger ud til stranden til venstre i billedet.
Husresterne ligger, hvor de store flader udgraves i midten af billedet og de
undendørs ildsteder findes på grusryggen foran teltene til højre i billedet.
(Foto: Geert Brovad)
Kitaani nunaqarfiusarsimasut piso-
qaanersaralugulu aserfallassi-
mannginnersaat itsarnisarsiuut Qa-
sigiannguit katersugaasivianneer-
sut 1983-imi aasakkut nassaarim-
massuk uitsatigineqarluarpoq. It-
sarnitsanik nunaqarfiusarsima.su-
nillu Qasigiannguit kommunian-
niittunik nalunaarsuitillutik itsar-
nisarsiuut qeqertamut Qeqertasus-
summut Diskobugtip qinnguanit-
tumut killipput. Takusassarsior-
nerminni malugisaqanngeqqaara-
luarsinnarlutik qattuninnguaq qe-
qertap avannamut kangimut isua-
niittoq tikillugulu iluatsitsipput.
Qeqertap qatsinnerpaartaata
ilaani ujaraaluit sioraaluillu akor-
nanni itsarnisarsiuut marluk Aap-
pa Magnussenip Bjarne Grønno-
willu nassaarilerpaat sakkuuter-
paaluit ujaraasut Saqqaq Kultur-
imeersut (ukiunik kisitsisaaserput
ukiunik 2000-1000inik sioqqullu-
gu).
Nassaat pingaaruteqartut
Saanikunik, sakkuutinik allanillu
nassaarnissaq neriuutigalugu qe-
qertap avannamut sineriaani isso-
rasaartumi misiliillutik assaaler-
put. Nivariartatsiaannarlutik paa-
sereerpaat pingaaruteqarluinnartu-
mik nassaarsimallutik: attakorsu-
arnimi nassaraat saanikut aserfal-
lassimanngi vissut, qisuminaaluit,
qarsukut, soqqamerngit, puisip
amimerngi il.il., qaqutigorujussu-
aannaq Saqqaq-Kulfurimeersunik
taama aserfallassimanngitsigisunik
nassaartoqartarpoq.
Nunatta Katersugaasivia Nuum-
miittoq isumasioqatigereerlugu
Sakkut ujaqqat killuut eqqaanni
nassaarineqartut ilaat. Qulliuvoq
ulimaat, ataanilluni saviup kiinaa,
taava kiliuut puttullu alliuppullu
naqqut pingasut. Sakkut tamarmik
kiliuut kisimi pinnani killiamit sa-
naajupput.
Assimi allerpaaq tassa igimaq
imaluunniit naqqoq tuttup nassua-
nit sanaaq.
Eksempler på de stenredskaber, der
blev fundet omkring ildstederne.
Øverst ser man en økse, så knivs-
blad, derefter skraber af agat og
stikkel, og derpå tre pilespidser. Al-
le redskaber, undtagen skraberen,
er lavet af kiselskiffer.
Allernederst på billedet ses en
harpunspids eller pilespids, lavet af
rensdyrtak. (Foto: Geert Brovad)
Qasigiannguit Katersugaasiviat aa-
lajangerpoq nunaqarfikuusimasoq
peqqissaarluinnartumik ilisima-
tuunit assaavigineqassasoq.
Maaniinnaq ikumaartitsiviit
Assaanermi siullermik sammine-
qarnerupput ikumaartitsiviusima-
sut qeqertap qatsinnerusortaani
ilaatigut saqqumiinnartut. Tamak-,
kulu eqqaanniipput sukkukorpas-
suit ujaraasut.
Ikumaartitsiviit ujaqqanik saat-
tukujuunik killilerneqarsimasar-
put. Qeqqiniittarpullu ujaqqat aa-
malinikut aajakaat qisuillu ikuma-
nikut. Qularnanngilaq ujaqqat aa-
maqqerteriarlugit iganerminni
atortarsimagaat.
Ikumaartitsiviit qanittuini tuper-
suaqarfikoraniluunniit illukoqan-
ngilaq, taamaattumik pasinarpoq
ukiup ilarujussuani silaannarmi ne-
risassiortarsimassasut.
Illukut
Nunaqarfiusimasumi illukut su-
miippat? Qeqertap oqquartaaneru-
sortaraa sivinganeq avannamut
sammisoq. Taanna misissorluarat-
sigu paasivarput tassani illukoqar-
toq. Tassanilu nassaaraagut qissiat
atorlugit sakkkuliat aserfallassima-
vallaanngitsut saanikullu nunami
qerisumiittut.
1985-ip aasaanerani assaanitsin-
ni najugaqarfiusimasorisarput nu-
na 50 kvadratmterinik annertussu-
silik peqqissaartumik assaavigaar-
put. Illu tamakkerlugu saqqum-
mersinniartarput ikumatitsivik, il-
leq allallu taamanikkut illumi atu-
gaasartut ilanngullugit taamaalillu-
talu illukoq ukiut 4000-it matuma
siornatigut qimanneqarsimasoq ta-
kuneqarsinnaasunngortinniarpar-
put.
Ukiormanna illup qeqqata naq-
qa anguarput. Taamalu qanoq ilu-
silersugaasimassasoq takorloorsin-
naalerlugu. Ujarappaaluimmi iloq-
qasunngorlugit iliorarneqarsimap-
put, tupersuqarfiusimaneranut er-
siutasut. Akornanniippullu qisuit
sinnikumerngi suli paasinarluartut
— toqqup qanaasa sinneri. Illu sa-
nimut napillugu ujaqqat sanilerii-
aat ilioqqarneqarsimapput — iku-
maartitsivik meterinik marlunnik
takissusilik, silami ikumaartitsivit-
tulli ujaqqanik kissatakkanik ulik-
kaartoq. Ikumaartitsivik kaajallal-
lugu orpikkat avalequtikuinik ulik-
kaarpoq, immaqa illerminni alliari-
sarsimasaat.
Assaanitsinni pingaaruteqartu-
nik arlalinnik nassaarpugut. Massa
sakkuutit aserfallassimanngi vissut,
igitaasimanngitsut immaqali ki-
ngorna atugassatut toqqukkat.
Igaffimmissaaq atortunik nassaar-
pugut, qisuit qissiat atorlugit nia-
quusaliat kusanarluinnartut alus-
saateerarlu saanermit sanaaq. Illu-
mi atortunik Saqqaq-Kulturimeer-
sunik taama aserfallassimanngitsi-
gisunik aatsaat nassaartoqarpoq.
Qisummut niiortuutit tuttup nassu-
init sanaat, naqqut akillit sakkuu-
tilli allat saanermit ujaqqanillu sa-
naat nassaaraavuttaaq.
Attat
Illukup avannaatungaani anner-
tuunik attaqarpoq. Immap neriui-
neratigut sissanngorsimasoq tiki-
villugu assaavugut. Tamaani qeriu-
aannartumiissimasut ajornanngi-
naavillugit tikissinnaavagut.
Attat saanikunik nerisallu sinni-
kuinik ulikkaarput. Saanikorpas-
suit malunnarput puisit saanerine-
rugaat. Malunnarporli aamma tim-
misartortarsimasut, pingaartumik
appanik naajanillu kisiannili aam-
ma neriernik, oqaatsunik nattora-
linnillu ataasiakkaanik pisaqartar-
simapput. Tuttut saarngi, nassuillu
atorlugit pinnersaasiat takussaa-
gipputtaaq, taamaattumik nalu-
nanngilaq Qeqertasussuup kuja-
taanut nunap timaanut aavariartar-
simassasut. Teriannissat saanikor-
paaluinik ilaqarmata niaqqut saa-
nikuinik ajoquteqanngitsunik arla-
linnik nassaarpugut. Teriannissat
amii pillugit piniartarsimagunar-
paat.
Soqqarpaaluit arferillu saarngi
atorlugit atortuusiat eqqarsaatigis-
sagaanni paasinarpoq aamma ar-
fernik ilangiisarsimasut. Suli ilisi-
maneqanngilaq Saqqaq-kultur-
imeersut tamakkuninnga piniartar-
simanersut imaluunniit siluliinnar-
tarsimanersut. Piniutigisimasaalli
sanalluakkat eqqarsaatigissagaan-
ni nalunanngilaq pinerrarissuusi-
masut, immaqalu allaat arfanniar-
tarsimassasut.
Kalaaleq siulleq
Saarngit manna tikillugu nassaari-
simasatta pingaarnersaasa ilagaat
inuit saarngi sisamat: amileqqap
saarngi marluk, kanaap saarnga
ataaseq assaqqullu saarnga ataa-
seq. Saarngit taakku inummit Saq-
qaq-Kulturimeersumit nassaat siul-
lersaraat, aammalu tassaallutik i-
nummit Arktis-imeersumit nassaat
siul-’ liit. Saarngit inummit ataatsi-
meersunnguatsiviapput, ilimanar-
porlu arnap utoqqasaap anginngit-
sup saaneriisimassagai. Suna pillu-
gu inuup saarngi attaniinnesut paa-
sineq ajornarpoq. Aammami inuit
Saqqaq-Kulturimeersut ilisisarne-
rat iliseriaasialluunniit ilisimasa-
qarfigineqanngillat. Immaqali uki-
uni tulliuttuni assaasarnertigut ta-
makkununnga tunngasut anneru-
sumik paasisaqarfigineqarumaar-
put.
Qimmeqarsimagipputtaaq. Qa-
jaani — Ilulissat kangerluanniittu-
mi assaanitsigut paasisimavarput
Saqqaq-Kulturimeersut qimmeqar-
tarsimasut. Isumaqartoqartarsi-
magaluarpoq ThuleFolket ukiunik
1000-inik kingusinnerusukkut tiki-
ummata aatsaat qimminik tikiussi-
soqarsimasoq. Qimmip Saqqaq-
Kulturimeersup saarngisigut taku-
neqarsinnaavoq taamanikkut qim-
merisartagaat ullumikkut qimmeri-
neqartutut angitigisimasut.
Tuukkat allatut ittut
Attaniittut nerisat sinnikuinnarin-
ngilaat aammali sakkuutit aseqqu-
kut iginneqartarsimapput. Nassaa-
rikulaneruagut qarsut nuukui, sa-
viit, kiliortuutit ujaqqanit kusanar-
tunit assigiinngitsunit sanaat (killi-
aq, agat aamma bjergkrystal, kiisa-
lu qarsut, naalikkat kapuutit allal-
lu.
Nassaatta iluatinnarnerit ilagaat
tuttut nassuinit tuukkiat kusanar-
luinnartut qulit, ilaat Kalaallit Nu-
naanni nassaarineqartarsimasunit
allaanerulluinnartut. Ilagaallu sa-
vik ipulik aserfallassimanngingaa-
rami qilersuutaanut allaat ersittut.
Nassaattali pitsaanerpaartaraat
qarsup nuua kusanarluinnartoq
agatimit qorsorpaluttumit sanaaq
suli qisuttaminut kusanarluinnar-
tumik suliaasumut atasoq.
Saqquutit ujaqqamit sanaasut
suli qisuttaminnut atasut nassaari-
lukoq qulaavillugu assaavigineqar-
lunilu attani assaaqqittoqassam-
mat saanikunik suli amerlanerusu-
nik nassaarnissaq neriuutigalugu.
Pilersaarutigineqarpoq Qasigi-
annguit Katersugaasiviat saqqum-
mersitsissasoq Kitaani piniartut
kulturiannut — SaqqaqKulturimut
— tunngasunik. Saqqummersitsi-
nermi aallaavigineqassapput Qe-
qertasussummi assaanermi nassaat
pitsaalluinnartut. Saniatigullu
aamma ingerlaartitassanik saq-
qummersitassiortoqassalluni Ka-
laallit Nunaanni illoqarfinnut ta-
manut ingerlaartinneqartussanik.
nerat qanoq atorneqartarsimane-
rannik paasinninnissamut pingaa-
ruteqarluinnarpoq. Qisuttaat aser-
fallassimanngingajammata inuit is-
sittuni najugaqartut sakkuuutimin-
nik ujaraasunik qanoq atuisarsima-
nerat paasineqarsinnaalerpoq.
Ingerlateqqissavaat
Assaanermi nassaat ukiuni tulliut-
tuni toqqorterneqarlutillu, immik-
koortiterneqarlutillu, salinneqarlu-
tillu suussusii paasiniarneqassap-
put. Assaanerilli 1986-imi 1987-i-
milu ingerlateqqinneqassapput, il-
Attani igitat tupinnartumik asiuneqanngitsortaqarput, qisuit, saarngit,
kukiit amimerngillu asiutsaalineqarsimallutik nunamiqerisumi. Assimi er-
sipput timmissap saarngi katanneqanngitsut.
Bevaringsforholdene er fantastisk gode i møddingen. Både træ, knogler,
negle og pelsrester er bevaret i den frosne jord. På billedet ses knogler afen
endnu sammenhængende fuglevinge. (Foto: Geert Bro vad)