Atuagagdliutit

Volume
Issue

Atuagagdliutit - 14.12.1995, Page 21

Atuagagdliutit - 14.12.1995, Page 21
Nr. 98 • 1995 21 7^1ag'ajt'c/é/a £/£ GRØNLANDSPOSTEN Ilisimatuut qanoq oqarpat AlkBartho Rosing, Sisimiut Ukiuni arlalissuanngortuni raajarniartuulluni sineriassu- arlu utikajaarfigiuarlugu i- nuutissarsiortuulluni ukiuni kingulliunerusuni, ukiaq mannalu itisooq ikkattorlu kaliffigisarlugu, allanarsiar- tortoq maluginiartariga, soorluuna ukiuni siuliinin- ngamit immap naqqa nuar- lussuarnit ingasakkaluttuin- nartunit raajamiarneq akor- nusersomeqaleriartortoq. Tassami nuarlunikkaangat raajaqalaaraluartoq erniinnaq tammartarput immallu itissu- sersiutitta malugisarpai raa- jat immap naqqaniit qaffattut ikerinnarmut, ila tujormigi- sarsimagunaqaat aalisagan- nguit taama mikitigigaluarlu- tik malussarilluinnassusii. Ukiariartulemerani nuarlu- nittarpoq, ilami immap qaa- vaniit pueqqortilernera iluti- galugu appartarput, pingaar- tumik sineriassiortuulluni kangerlussiortuullunilu qalut iggiaasa putui tamarluinnar- mik militsitertarput, taamaa- lillunilu piniarsinnaajunnaar- lutik, ilalumi ipertusakkulo- qalutik. Imaassimanerpali ukiakkut issangikulaarpallaaleraangat sualunnerusartut? Sivitsuler- poq ukiaq manna tamakkor- passuaqarpoq taamaalillunilu raajamiartuusugut pissakilli- ulersartugut oqartoqartar- pormi raajaarutilersorooq. 11a nuarluppassuaqartillugu a- merlanaalaarneq ajornartar- put, kisianniuna aalisarfim- mut allamut pisariuminame- rulersartut. Taamaattumik i- lisimatuut qanoq oqarpat? Aasaq ukiassariartulerne- ranilu qangatut raajat takku- simangajakkaluartut, nuarlu- nimmat immap naqqaniit i- kerinnarmut qaffapput pisa- risaajunnaangajallutillu. Kiisalu tapullugit eqqaa- laarlakka, ukiut kingulliit aamma imatta raajaniit allaa- nerusukasiit, naparutaasali- kasiit sualulluinnartumik a- kuuleraluttuinnartut, oqaati- giniameqartarput Akilemup raajaaniit pisuusut, sulilu ajornerusarpoq akuusut ta- makku piiarnerliorsimagutsi- git tunisaniit nalilersuinermi procentinngorlugit tunisaniit ilanngaataarujussuartarmata. Taama amerlatiginngik- kaluartut procentinngomeri- ni kiilorpassuit peemeqartar- mata, aalisartullu kiilussara- lui ilanngarujussuameqartar- lutik. Apererusunnarporlu tu- nisassiat akornini tapullugit igagaangamikkit tunisassia- nut ilanngutiinnartartut suna ajoqutigisaramikku? Taavami sooq ilanngaataa- juaannassappat, aalisartu- mummi suliaquterujussuum- mata piiaqqissaamiarsarineri amerlanaartillugit tiimerpas- suarnik atuiffiusarmata. Soormiuna qeeraq neqitta- nut kiiuaannartoq tammakar- simava? Saarulliummi suna tammakarneranut pissutaa- va? Neriullunga tamakkiine- rusumik akineqarumaarlu- nga. Hvad siger biologerne Af Bartho Rosing, Sisimiut Efter at have sejlet farvande- ne tynde i efterhånden man- ge år, op og ned ad kysten og i fjordene som rejefisker, og da jeg her i efteråret har trawlet i både lave og dybe vande, har jeg lagt mærke til, at der er ændringer på hav- bunden, således at rejefiske- Qanormiaasiit KNR TV-kkut isiginnaarpara, imminortar- neq pillugu aallakaatitassiaa- soq. Oqaluuserisaat ullutsin- nut naleqquteqaaq, oqalli- tsinneqartulli inuit (arnaa- neq/angutaaneq uani pivara) ullutsinnut naleqquppat? Arnarpaat qangatut umia- mi anguartuusut, angutitartik aquttoralugu oqalliseqati- giipput. Tassa ullutsinni misigissutsit oqaluuserineqa- leraangata oqallinnerit taama aaqqissuunneqartassappat? Ila, qassinik tusartarpar- put, arnat misigissutsit tu- ngaanut oqaloqatigiinnerup oqaluuserinninnerullu tunga- anut qanoq pikkorinneruti- gisut. Ila, qassinik tusartar- parput, silassorissutsip tu- ngaatigut politikkillu tungaa- nut oqallinnermi angutit qa- noq oqaluuserinnillaqqitsigi- sut. Ila, qassinik oqaaseq »naligiisitaaneq - assigiisitsi- niarneq« tusartarparput. Uani aallakaatitassiami ataatsimil- luunniit ersersinneqanngi- tsoq. Qanormiaasiikkuutitusa- gassiortut ilissi oqallinner- mik aaqqissuisuusartusi ape- rissavassi, tassa ullutsinni tu- sagassioriaaseq oqallitsitisar- nerlu suli taama ittangatigis- sava? Aperiinnarpunga! Ilissilu, perorsaanerooq pillugu ataatsimeersuartut, allaanngilasi ilisimasaqaqqa- laarnersi amigaralugu ilisi- masakeqatisilu ilisimasaqar- riet, i forhold til tidligere år, bliver mere og mere generet af vandmænd. Rejerne forsvinder, når der kommer vandmænd, vi kan på vores sonar registrere, at rejerne søger væk fra hav- bunden og ender midt mel- lem bund og overflade. Ef- nerulerumallusi ilissinnut sullittusi? Naammi tamakku inuit qaammarsagassat? Naak tamakku inuit sullitas- sat? Ilisimasassanik amiga- ateqartut? Nuummiinngillat, nunatta sineriaanniipput. Nuummiunaa! Nunatta sorlai sullitassallu Nuummiinngil- lat, nunatsinni pikialaartutut sinnguttutullu ipput. Ataatsimeersuaipusi arnar- uupajaarlusiluunniit. Tassa ullutsinni misigissutsit tu- ngaanut oqallinneq arnar- roorneriinnaassava? Ima- luunniit misigissutsit oqaluu- serinagit inuit silaqarneruler- nissaat (ilissilu) anguniaralu- arpisiuk? Kulturikkut imminomeru- voq siunissami oqallittartus- sat qallunaatut eqqarsarlutik, kalaallisut oqaluttut qallu- naatulli nipeqarlutik nunat- sinni oqallisileraangata. Inut- tut imminomeruvoq, inuttut kiserliorneq akuerinagu, illo- qarfimmili pisorpaluk kisiat pinngitsoorsinnaaj unnaarlu- gu inuk kisimiikkusugun- naarsimagaangat. Eqqarsaatikkali ajortuin- naanngillat. Aallakaatitassi- aq piffissaq eqqorlugu aalla- kaatitaavoq sammisarlu inui- aqatigiinnut tamanut pingaa- ruteqarluni. Isomartuili tap- pingeqqaffigiinnarneqarsin- naanngillat. Qujanaq uummammit pisu- mik - kamaammemertalim- milli eqqarsaatissikkassinga. teråret er højsæson for vand- mænd, og i takt med, at det bliver koldere, søger de ned mod havbunden. Især er det mærkbart, når man fisker indenskærs eller indenfjords, så bliver trawlens bælgma- sker helt tillukkede, så man ikke længere er i stand til at fiske, og vandmændene er utroligt snavsede. Kan det mon være mere udtalt, når der for tit er tøvejr? Efterhånden er der her i efteråret mange vand- mænd, og på den måde fan- ger vi færre rejer. Det siges jo også, at rejerne er på retur. Man kan ikke fange ret man- ge rejer, når der er for mange vandmænd, men det er på bestemte fiskepladser, de er nemmere af fange. Derfor vil jeg spørge, hvad biologerne siger til det? 1 sensommeren mod be- gyndelsen af efteråret, var der ellers ligeså mange rejer som før, men da vandmænd- ene kom, og rejerne kom væk fra bunden, var det næsten umuligt at fange re- jer. Ass./foto: AG-arkiv Jeg vil i den forbindelse også lige nævne, at vi de sid- ste år har fået megen bifangst af rejer, der ikke hører med til vores rejer. Disse rejer har noget der ligner finner, og det siges, at de kommer fra de canadiske farvande. Det værste er, når vi ikke har fået hele bifangsten sorteret fra, bliver det under indhand- lingsvurderingen trukket Maani nunatsinni meeqqanut akilersuititsisarneq ippassaq radio-aviisikkut ullup-qeqqa- nut eqqartorneqartoq illuatu- ngeqartikkakku assuarler- para. Tassa 165 millioner koruu- ninik kommuni matussutii- sarnera annertuutut naliler- sinnaagatsigu inuiaqatigiisu- gut uparuarpara. Ajoraluaqaaq maani nuna- tsinni taamak annertutigisu- mik kommuni matussuteqar- sinnaammata, taamaattumik taamatut eqqartuisoqartillu- gu sooruna tikkuagassat tik- kuamiarneqameq ajortut. Minnerunngitsumik uparu- arusuppara ataatassarsiuisar- mange procenter fra i den totale indhandling. Så fristes man til at spørge, hvilken skade de gør, når fabrikkerne alligevel producerer dem sammen de andre rejer? Hvorfor skal man blive ved med at trække dem fra, da det er et stort arbejde for fiskerne, og man bruger mange timer på at sortere dem fra, når der ind imellem nermi inatsi qangali malinne- qartoq kommunini artukkii- sarmat kingunerlutsitsinnaal- lunilu akilersuisussanut. Tassa meeqqap amaa arla- linnik ilaqarsimappat tassani ataasiinnaanngitsut akilersui- sarmata. Soorlu uanga naammagit- taalliortunga nammineq as- sersiussuunga, uanga meeq- qamut akilersuivunga, kisi- anni angut alla aamma aki- lersuivoq meeqqamut tassu- nga. Ajoraluaqaallu angutit tal- limat allaat meeqqamut ataa- tsimut akilersuisinnaamma- ta, taamatummi oqaluttuun- neqarpunga tamakkuninnga er stor bifangst. Hvorfor er havkatten, der ellers altid bider på agn, el- lers væk? Hvad er grunden til, at torsken er væk? Jeg hå- ber at få nogle uddybende svar. (Vi har sendt spørgsmåle- ne videre til biologstationen og bringer svarene senere, red). suliaqarsimasumit. Naggataatigut oqarusup- pugut inatsiseq taamaattoq a- kuerineqarsinnaanngilaq tas- sami meeraq marlunnik ima- luunniit tallimanik ataataqar- sinnaanngilaq. Meeraruna a- taatsimik ataatalik, tassanilu ataataasoq akilersuisussaa- voq. Tamannalu inatsiseq Qal- lunaat Nunaanni atorunnaar- nikuulluni, naak eqqartuussi- soqameq qallunaat ingerlak- kaluaraat. Issuaqqissavara ta- manna Qallunaat Nunaanni inatsiseq qangali atorunnaar- nikuummat. Arnarpaat angutitatuaat All:Markus E. Olsen Meeqqanut marloqiusamik akilersuisoqarsinnaanngilaq All: Orla Sikemsen, Narsaq

x

Atuagagdliutit

Direct Links

If you want to link to this newspaper/magazine, please use these links:

Link to this newspaper/magazine: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link to this issue:

Link to this page:

Link to this article:

Please do not link directly to images or PDFs on Timarit.is as such URLs may change without warning. Please use the URLs provided above for linking to the website.