Atuagagdliutit - 21.09.1999, Síða 10

10 • TIRSDAG 21. SEPTEMBER 1999
ATUAGAGDLIUTIT
Canada-mi atuarfiit
unammillerneqartut
Canada-mi meeqqat atuartut atuartitaanermut
peqataanngitsoorsinnaapput. Taarsiullugu inuinnarnit
nipilersornermik ilinniartinneqarsinnaapput,
imaluunniit suliffinni sulinermik misiliisinnaallutik
KANGERLUSSUAQ (KB) -
British Columbia-mi Canada-
miittumi atuartut atuarfimmi
nipilersornermik ilinniartitsi-
nermut naaggaarsinnaapput.
Nipilersuut ataaseq immaqa
pikkorissarfigerusussinnaavaat,
taamalu nipilersortartumik pik-
korissumik ilinniartit-sisinnaa-
sumik nassaarsinnaal-lutik.
Atuaqataat allat atuarfiup
nerisarfiani sulisinnaapput,
nerisassiomermik ilinniarlu-
tik, niuemiartarlutik, aaqqiss-
uussisarlutik aningaasanillu
missingersuusiortarlutik. Al-
lat sap. akunneranut nal. akun-
nerini arlalinni soorlu takoma-
riartitsinermut allaffinni suli-
sinnaapput. Sulinermik misi-
liineq atuartitsinertut akueri-
neqartarpoq, inuussutissarsiu-
tinillu ilinniagaqalemissamut
pointinnassutaasarlutik.
Meeqqat atuarfiata nutaa-
mik imassarsiomerani Cana-
da nunat ilagaat Kalaallit
Nunaannit isiginiameqartoq.
- Paasivarput siomagut atu-
arfimmi anguniameqartartoq
ilinniarnertuunngorniarfinni
ilinnialernissaq, atuartullu
taamaallaat 15 procentii sivi-
suumik ilinniagaqalernissa-
mik qinnuteqartartut. Taa-
maalilluni inuusuttorpassuit
»angusinngitsoortarput«, atu-
arfipput taamatut qullasinne-
rusumik ilinniamissamut na-
leqqussarneqarsimanngim-
mat, Janet Becky Matthews
oqarpoq, British Columbia-
mi ilinniartitaanermut mini-
stereqarfimmi sulisoq, Ka-
ngerlussuarmi atuarfik pillu-
gu isumasioqatigiinnermi sap.
akunnerani kingullermi
naammassisumi oqallisissia-
nik saqqummiisut ilaat.
Nakkutilliineq
Ullumikkut piumasaqaataa-
voq atuartut atuarunnaan-
nginnerminni ukiup affaani
sulinermik misiliisimassasut.
Inuunermik ilisimasaqameq
pitsaanerusoq atuarfiullu
avataani periarfissat inuusut-
tut inuussutissarsiutinik ilin-
niagaqarnissamillu toqqaa-
niameranni oqilisaassisuus-
sapput. Amerlanerusullu ilin-
niagaqalersinnaassapput.
Atuarfik pillugu isumasio-
qatigiinnermi atuarfiup sulif-
feqarfiillu akomanni qanimut
suleqatigiinnissaq oqallisis-
satut soqutigineqartut ilagaat.
Taakku ilagaat Malene Jensen
KNI Pilersuisumi ilinniartita-
anermut pisortaq, sulinermik
misiliinermi isumassarsianik
nutaanik ujartuisoq.
- Atuartut uatsinni suliner-
mik misiliigaangata ilaannik-
kut piumassuseqalersinniar-
nerat ajornakusoortarpoq.
Arlalissuit teknikikkut ator-
torissaarutit nutaat allanari-
sarpaat, misigisimasarlutillu
atomissaat nalullugit. Taa-
maattumik suliassiissutigine-
qartut ingerlaannaq soquti-
giunnaartarpaat.
- Isumaqarpunga atuarfiit
sulifiillu imminnut oqaloqati-
giinnerusariaqartut, atuartullu
misiliinissaanni ajunnginneru-
sumik tikilluaqqusinnaallugit,
toqqissisimanermik iluatsitsi-
nermillu misigisimanissaat
qulamaarsinnaaqqullugu, Ma-
lene Jensen oqarpoq.
British Columbia-mi suli-
nermik misiliiffiit atuartut
atortagaat nakkutigineqar-
luartarput. Suliffiit akuerine-
qassapput, nalilemiameqar-
tarlutik, aalajangersimasu-
millu akuttussusilimmik pu-
laarneqartarlutik, atuartut
pitsaasumik pissarsisimane-
rat atuarfinnit qularutigine-
qaqqunagu, Becky Matthews
oqaluttuarpoq.
- Paasivarput siomagut atuar-
fimmi anguniameqartartoq
ilinniamertuunngomiarfinni
ilinnialernissaq, atuartullu
taamaallaat 15 procentii sivi-
suumik ilinniagaqalemissamik
qinnuteqartartut, Becky Mat-
thews oqaluttuarpoq, British
Columbia-mi atuartut suliner-
mik misiliisamerata pitsan-
ngorsameqamissaa pillugu.
- Vi indså, at skolen før kun
var rettet imod universitetet
og de bare 15 procent af ele-
verne, der søgte ind på de lan-
ge uddannelser, fortæller
Becky Matthews om baggmn-
den for at styrke erhvervs-
praktikken på skoler i British
Colombia.
Kommuneqarfik Upernavik
pissarsiorpoq
Oqalutsi/nutserisoq
Matumuuna Kommuneqarfik Upernavik-mi inunnik
isumaginnittoqar-fimmi inisissimagallartussamik
oqalutsitut/nutserisutut atorfik inuttasarsiorneqar-
poq.
Atorfiup piaartumik isumaqatigiissuteqamikkulluun-
niit taamaat-torli kingusinnerpaamik 1. november
1999 inuttalerneqamissaa kissaatigineqarpoq.
Oqalutsip/nutserisup qaninnerpaatut qullersarissa-
vaa inunnik isumaginninnermi pisortaagallartoq.
Atorfinitsitaaneq aningaasarsiaqartitaanerlu pissap-
put Namminersornerullutik Oqartussat, Finansmini-
sterie-p Sulinermik Inuutissarsiutillit Katuffiatalu
akornanni isumaqatigiissutit malillugit imaluunniit
atorfillit pillugit malittarisassat atuuttuusut naapertor-
lugit.
Oqalutsip/nutserisup suliassarissavai allakkat suul-
luunniit Isumaginnittoqarfimmut isumaginnittoqar-
fimmiillu aammalu isumaginninnermut ataatsimiitsi-
taliamut ataatsimiitsitaliamiillu ingerlatinneqartut
nutsernissaat, isumaginninnermut ataatsimiitsitaliap
ataatsimiinnerini oqaluttaaneq kiisalu isumaginnitto-
qarfiup ulluinnarni sulinermi pisariaqartitsinera ma-
lillugu oqaluttaaneq.
Sulisussarsiorpugut inussiarnersumik, akisussaassu-
silimmik aalajaatsumik nammineersinnaasumillu.
Illussaqartitsisoqassaaq malitarisassat atuuttuusut
malillugit ineqarnermut, siumoortumik qularnaveeq-
qusiissutit il. il. akilerneqartartussamik.
Atorfik pillugu paasissutissat sukumiinerusut piniar-
neqarsinnaapput inunnik isumaginninnermi pisor-
taagallartumut Jette Krag-imut imaluunnit allat./suli-
soqarnermut pisortamut Eva K. Nielsen-imut saaffi-
ginninnikkut, tlf. 96 12 77 lok. 110 aamma 102 ator-
lugit.
Qinnuteqaatit ilinniagaqarsimanermut uppernarsaa-
tinik siornatigut sulerisimanermik paasissutissanik
assigisaanillu ilallugit Kommuneqarfik Upernavik-
imeeriissapput kingusinnerpaamik 7. oktober 1999.
Upernavik Kommunea
Allattoqarfik
, Postbox 95
3962 Upernavik
- Atuarfiit sulifiillu imminnut oqaloqatigiinnerusariaqarput, atuartullu misiliinissaanni
ajunnginnerusumik tikilluaqqusarlugit, toqqissisimanermik iluatsitsinermillu
misigisimanissaat qulamaarsinnaaqqullugu, Malene Jensen oqarpoq,
KNI Pilersuisumi ilinniartitaanermut pisortaq
- Skoler og virksomheder skal snakke mere sammen, og vi skal blive bedre til
at modtage eleverne, så vi sikrer, at de oplever succes, sagde Malene Jensen,
uddannelsesleder i KNI Pilersuisoq.
Canadiske skoler har
fået konkurrence
Skoleelever i Canada kan droppe skolens undervisning.
I stedet kan de tage private musiktimer eller gå i praktik
en arbejdsplads
KANGERLUSSUAQ (KB) -
Der er skoleelever i British
Colombia, Canada, der siger
nej tak til skolens musikun-
dervisning. De vil måske hel-
lere dygtiggøre sig i et enkelt
instrument og finder derfor
en dygtig musiker, der
underviser dem i stedet.
Andre af deres klassekam-
merater arbejder i skolens
kantine og lærer at lave mad,
købe ind, organisere og
lægge budget. Nogle arbej-
der nogle timer om ugen på
eksempelvis et turistkontor.
Praktikken bliver godskrevet
som undervisning og giver
point til erhvervsuddannel-
ser.
Canada er et af de lande,
Grønland skeler kraftigt til,
mens der planlægges et nyt
indhold for folkeskolen.
- Vi indså, at skolen før
kun var rettet imod universi-
tetet og de bare 15 procent af
eleverne, der søgte ind på de
lange uddannelser. I den for-
stand “dumpede” en meget
stor del af de unge, fordi
vores skoler ikke var tilpas-
set dem, siger Janet Becky
Matthews fra undervisnings-
ministeriet i British Colom-
bia, der var en af oplægshol-
derne på skolekonferencen i
Kangerlussuaq, som sluttede
i sidste uge.
Kontrol med praktik
I dag er det et krav, at elever-
ne har haft et halvt års prak-
tik, inden de forlader skolen.
Et bedre kendskab til livet og
mulighederne uden for sko-
len skal lette studie- og
erhvervsvalget for de unge.
Og det skal få flere til at tage
en uddannelse.
Tættere samarbejde mel-
lem skole og arbejdsmarked
var et af de emner, der optog
mange på skolekonferencen.
Blandt andre Malene Jensen,
uddannelsesleder i KNI Piler-
suisoq efterlyste nye ideer
inden for erhvervspraktik.
- Det er nogle gange van-
skeligt for os at motivere ele-
verne, når de kommer hos os.
Mange er fremmede over for
den ny teknologi og oplever,
at de ikke kan finde ud af
den. Og de mister hurtigt
interessen for de ting, vi sæt-
ter dem i gang med.
- Jeg tror, skoler og virk-
somheder skal snakke meget
mere sammen, og at vi skal
blive bedre til at modtage
eleverne, så vi sikrer, at de
befinder sig godt og oplever
succes, sagde Malene
Jensen.
I British Colombia holdes
et vågent øje med de prak-
tiksteder, eleverne benytter.
Arbejdspladserne skal god-
kendes, bliver evalueret og
får med faste mellemrum
besøg, så skolerne er sikre
på, at eleverne får et ordent-
ligt udbytte, fortæller Becky
Matthews.
ASS./ FOTO: AG ASS7 FOTO: AG