Atuagagdliutit - 28.12.1976, Page 36
tamalåt . kort nyt . tamalåt . kort nyt . tamalåt . kort nyt . tamalåt . kort nyt . tamalåt . kort nyt . tamalåt . kort nyt . tamalåt
Grønlandsfly pisivoK
maskinanik nutånik
Grønlandsfly-p pisiarisimavai he-
likopterit nutåt mardluk ting-
missartordlo sulussalik atauseK
Twin Otter-imik taineKartartoK,
katitdlugit 10 mili. kr. migssåi-
nut. helikopterit tåukua mardluk
Bell-inik taineKartarput, Kulingi-
luanik ilaussoKarsinaussut. heli-
kopterit åipåta taorsisavå åssine,
aussax USA-me nåkartoK Kalåt-
dlit-nunånut tuniuneKalivigdlune.
åipå Bell-helikoptere helikopterit
amerdlissutigisavåt.
Grønlandsfly-p ama erKarsau-
tigå sule avdlamik Twin Otter-
ertårnigssane.
nungutut
kalåtdlit julemærke nungusimå-
put Kalåtdlit-nunånut agdlagke-
rissoKarfingme Danmarkimitu-
me. savalingmiormiut piånit av-
dlauvdlune nutånik naidtsissoKå-
sangilaK. naKiterneKarKårtut ark-
it 80.000-t ilaneKarsimåput 3.000
ark-inik, Gutenberghus-ime tor-
KortarineKartunik, mærkit naici-
terneKarfiåne.
måna imailerpoK, kikut tamar-
mik, novemberime piniarsimassuf
piniagkatik pisavait, tamatumale
kingorna sugssaerutdlutik.
imåisinauvoK januarikune arkit
tunineKångitsorsimassut kalåtdlit
agdlagkeriveKarfinit utertineKa-
rumårtut. taimaisagpat piniarsi-
massut decemberime tiguneKarsi-
massut, tigunerine tugdleringnere
maligdlugit nagsineKåsåput.
sågssussissut
såkortoK
Kalåtdlit-nunåne Kavdlunåt o-
Kartugssautitait Kanigtukut pine-
Karsimåput, Kalåtdlit-nunåta ra-
diuata Reykjavik-ime autdlakåti-
tagssiortuata taissånik såssussi-
ssumik såkortunerpåmik, Islandip
radiuane Kalåtdlit-nunåne pissut-
sit pivdlugit OKausiussartune.
altingsmand Magnus Kjartans-
son oicalugtuarpoK, 1975-ime Ka-
låtdlit-nunåta kitå sinerssorfigi-
simavdlugo Nordisk Rådip Tra-
HELVETIA
BOLCHER
er de bedste
sukuarKat
pitsaunerpåt
I -1
» nemme
’ poser
-12
forskellige
slags
- pugssiarigsut
åssigingitsut 12
APCO
ønsker vore kunder
en glædelig jul og et godt nytår
med håb om fortsat godt
samarbejde
APCO AUTODELE A/S
Trøjborgvej72
8200 Århus C
fikudvalgia ilagalugo, tamånilo
angalanermine påsisimagine, ka-
låtdlit inuiait Kavdlunåt nunasia-
Karnerånit KulangerneKarsima-
ssut.
Kjartansson sujornatigut mini-
steriusimavoK Folkealliancen-ime
ilaussortatut, sujornatigut island-
imiut kommunistpartiat.
Magnus Kjartanssonip statsmi-
nister Anker Jørgensenip oKausé
nunap iluanik pigingnigtugssau-
nermut tungassut taisimavai tug-
dluångeKissutut. statsministere
ingassagdlune sapitdlisårsimavoK
aperKume tamatumane, tamatu-
manilo sarKumersimavdlune Kav-
dlunåt issikunåvåtut, oKarpoK
— inugtut issikoK (ilerKOK) Kjar-
tansson-ip Danmarkimit nalu-
ngitdluagå, taisimavdlugulo Kav-
dllunårssuarmik.
islandimio altingime ilaussor-
taK aperssorneKarsimavoK Kanig-
tukut sujunersuteKarsimangmat,
Island sujugtusassoK kalåtdlit
nangmingnérdlutik Nordisk Råd-
ime ilaussortautitaKalersiniarnig-
ssåne, ilaussortauneK, rådip ilau-
ssortainit amerdlanerpånit suju-
singnerussukut itigartineKarsi-
massoK. Magnus Kjartansson isu-
maKarpoK nunat avangnardlit a-
tautsimut aningaussauteKarfilior-
tariaKartut kalåtdlit inutigssarsi-
ornerånut tapersersuissugssamik.
nunat avangnardlit pissugssåuput
Kalåtdlit-nunåt ikiusavdlugo, is-
landimiut politikeriat radiukut
aperssorneKardlune oKarsimavoK.
Hidtil største
reparationsarbejde
Grønlands Tekniske Organisations
skibsværft i Sisimiut har udført
sit indtil nu største reparations-
arbejde, siden værftet blev etable-
ret i 1931.
Det er ståls'kibet, sandsugeren
Holmi, idet alle plader i skibets
underside er blevet udskiftet. To
tilkaldte svejse-arbejdere fra Hel-
singør Skibsværft har medvirket
ved reparations-arbejdet.
Sandsugeren Holmi blev søsat
fornylig fra skibsværftet i Sisi-
miut efter endt reparation.
katerssortarfik
ikuatdlagtoK
Kulusungme
nunaKarfingme Kulusungme Ang-
magssaliup erKåne katerssortarfik
ungasingitsukut nunguvigdlune i-
kuatdlagpoK nal. akunerisa mar-
dlugsuit ingerdlanerinåne.
ikuatdlarugtulernerane navia-
sungnarsisimagaluarpoK igdlup
avdlap erKånguanitup aumanik
terKarfigititdlune ikuatdlalemig-
sså, tamånale Kavterissartut pi-
ngitsortipåt. ikuatdlangnermut pi-
ssutaugunarpoK kiagsaut uliator-
toK ingassagtumik kiagtisitaK. ka-
terssortarfiup sitdlimaserneKar-
nigssamut påpiarautai ajoKusi-
ngitdlat, kisiånile aitsåt nutåmik
katerssortarfiliortoKarsinåusaoK
sujusingnerpåmik aussaro 1977-
ime.
prngit sailfvdlune
arnerineksékortdK
llulfssane
Ilulissane erKartussivik ungasi-
ngitsukut aulajangisimavoK nu-
kagpissat Katångutigit mardluk
pingitsailivdlune arnerisimaner-
mut perssugtainermutdlo pasine-
Kartut parnaerusimagatdlartug-
ssångordlugit.
angajugdliup 19-inik ukiugdlip
unuåkut niviarsiaK 15-inik ukiu-
lik inigssiat Kuleriåt ilåta erKåne
nåpitane umiarssualivingmut u-
niakåtarisimavå aulisariutitdlo
ilånut ikititdlugo pingitsailivdlu-
go arnerivfigisimavdlugo, sujora-
sårsimavdlugo nåléngigpat ima-
mut ajangniardlugo. amerivfige-
réramiuk savingmik sujorasårsi-
mavå kisalo niaKuagut timåtigut-
dlo ånersarsimavdlugo. niviarsiaK
tåuna 15-inik ukiulik ancunarti-
tersimanerminik nåparsimaving-
mut unigtineKarpoK. — erKartu-
neKartoK erKartussivingme nav-
suerpoK niviarsiap inuartarinigsså
sujunertarisimagaluardlugo.
Katångutåta 17-inik ukiugdlip
Katångume tigussauneranit nalu-
naeKutap akunialungue Kångiu-
tutdlo aulisartoK 28-nik ukiulik
såssusimavå. 17-inik ukiulik pu-
jortulérarssuit ilånisimavoK auli-
sartordlo umiarssualivingmut a-
tertcK takusimavdlugo. aulisartoK
tåuna KaerKusimavå. aulisartup
aKugtarfingmut mato angmarma-
go niaKuatigut Kissuminermik a-
nauvå. aulisartoK tåuna niancu-
me saunertånik inardlertorKav-
dlune nåparsimavingmut unigti-
neKarpoK. sauneK centimeteritut
atautsitut takitigissoK niaKuanut
pulasimavoK, ajoKusernerdlo ta-
måna ingassagtutut issigineKar-
POK.
Katångutigit tamarmik erKartu-
ssivingme iliuserisimassatik nav-
suiarsinausimångilait. Ilulissane
politit oKarput imigagssartorsi-
manerardlugit.
iluarsagagssat
angnertunerssåt
GTO-p umiatsialiorfiata Sisimiu-
nitup 1931-me pilersineKaramile
iluarsagagssame angnertunerssåt
suliarisimavå.
tåssa umiarssuaK sisangmik sa-
nåK, siorartaut Holmi. tåssa tåu-
ssuma itserngane pladerssuit ta-
marmik taorsersomeKarsimåput.
iluarsåussinerme saviminemik ni-
pititerissartut mardluk Helsingør-
ip umiarssualiorfianit aggersine-
Karsimassut suleKatausimåput.
siorartaut Holmi ungasingitsti-
kut Sisimiut umiatsialiorfiåne i-
luarsåuneKarérdlune singineKar-
POK.
150.000 kr-nit
timerssortarfingmut
igdloKarfiup Manitsup ikingutåta
Esbjergip økonomiudvalgia aula-
jangersimavoK, Esbjerg kommune
tanissuteKåsassoK 150.000 kr-nik
Manitsume timerssortarfiliagssa-
mut.
lod-
aukua Specialarbejderskolime Nungme kursuseKarnerme peKataussut, 11. december atuarnermingne
inertut. tåssa „Bygningsarbejderkursus trin 1 åma trin 2", ilåtigut saviminertalersuinermik cementimig-
dlo kuissinermik ilfniarsimassut. såmerdlernit takugssåuput Søren AmagtangneK, Angmagssalik, Ema-
nuel Thomsen, Nanortalik, Bjørn Egede, K’anortoK,Julius Jensen, K’aKortoK, Angut Møller, Sisimiut,
Gabriel Kleist, Nanortalik, åmalo Ole Jensen, atuaKatigit illniartitsissuat.
Her er deltagerne på et kursushold på Specialarbejderskolen i Nuuk, som sluttede undervisningen 11.
december. Det er „Bygningsarbejderkursus trin 1 og trin 2", som bl. a. har omfattet jernbinding og beton-
støbning. Fra venstre ses Søren AmagtangneK, Angmagssalik, Emanuel Thomsen, Nanortalik, Bjørn Ege-
de, K’aKortoK, Julius Jensen, K’aKortoK, Angut Møller, Sisimiut, Gabriel Kleist, Nanortalik, og Ole Jen-
sen, som var holdets faglærer.
36