Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 23.11.1978, Blaðsíða 27

Atuagagdliutit - 23.11.1978, Blaðsíða 27
EF-imik atuagårxiaK ugsagsårutåinauvoK AG-p folketingimut ilaussortax Lars Emil Johansen Kinuvigisimavå EF nunarputdlo pivdlugit atuagårxiaK agdlausererxuvdlugo. atuagårxiap xavdlunåtua AG nr. 30-me augustip pingajuane sarxumersume ag- dlauserinexarpox, månalo kalåtdlisua sarxumersi- malerpox aussap ilå Kalåtdlit-nunåta radioa nutårsiagssailatsilerugtortoK OKat- diisigssarKigsunguamik nalår- singuarujugut EF nunarputdlo pivdlugit atuagårKiap Kavdlunå- tua sarKumermat. taimane sarKU- merKårmat radioavise Kujaruna- KaoK nutårsiagssailatsinermit su- nnninguanut agdlåt angnertfdiari- ssaierugtcrai OKaluserissugssai- Kigsumik sarKumertoKarmat. — ilame EF-eKarata KanoK-iliusaga- luarnerpugut, taimatunåsit OKøru- massoKåsajungnarsivoK. EF-imut akerdlilersuissup issai- nit issigalugo atuagårKiap pitsao- Kutigå ugpernångipasigserujug- SEiigame suniniutauneralo ersser- Kigsorujugssuvdlune. isumaKar- pungalume EF-ikormiut nunavti- ne inuit EF-mut akerdliunerat av- dlångortiniaraluardlugo Kujager- Kusårtualernerat EFmut akeidliu- ssut amerdliartornerånik taimåg- dlåt kinguneKarsimassoK. sordlu- me inuk ilisarisimångitdluinagaK KinuvigineKångikaluardlune ani- ngaussanik tunissiniarssarlsagpat tcrKigsisimajungnaernermik ta- måna kinguneKartartOK. ilame a- jortumik sujunertaKardlune tai- mailiorsimanigsså erKoriarneKar- dluarsinaungmat. nunavtine ussiniakujugtuardlu- ne iliuserissagkane pivdlugit EF atuagårKame ingminut nersorniar- simaKaoK, agdlåt oKautiginerdlui- nerit, erKungitsuliornerit piåralu- nilo pissutsinik eKungassumik sarKiimiussuinerit atusagaluaru- nigitdlunit soKutigingitsutut itdlu- go. Kiipernerit sisamåne OKautigi- neKarpoK Kalåtdlit-nunåta Lands- rådiata Kalåtdlit-nunåta EFmut ilausscrtaunigsså akuerssissutigi- ssarérsimagå 1961-ime, 1967-ime 1971-imilo. taimatut OKarneK er- KiingilaK akikitsuliorneruvatdiå- rujugssuardlunilo. ukiunime tai- neKartune landsrådip EF pivdlugo sangmissaKartarsimanera angner- tunerussutigut tåssaussarsimang- rnat ilisimatitsissutinik erKussu- ssarnerit. taimanikut landshøvdingiussup nålagauvfiup nunavtine Kutdler- sarititåtut landsrådimut sujulig- taissutitaussuvtaoK oKauseKautig- ssamut sujunersut imåitoK sariu'i- miusimagaluarpåme: „atautsimut issigalugo landsrådip akuerssår- sinauvå Kalåtdlit-nunåta nunanut niuveKatigingnut ilaussortauler- nigsså, ingmikut årKigssussinerit uvdlumikut atutut avdlångortine- Karatik sapingisamik angnertu- nerpåmik atutinarneKarsinåusag- pata .. nauk landshøvdinge taimatut o- KauseKauteKarnigssamik sujuner- suteKaraluartoK ilaussortan.it o- KauseKartunit sisamaussunit atau- sinauvdlunit EF-imut ilaussortau- leinigsså tapersersungilå. tåuna Erling Høegh kisime avdlatulåit GKalugsimavoK: aperKut pineKar- toK isumerfigisavdlugo ajornaku- sornerarpå taimåikaluartordle su- juligtaissup sujunersutå akuer- ssårsinaunerardlugo tåssamigoK ingmikut påsisimassagdlit iatigi- neKartariaKarmata. tugdliutdlune oKauseKartup pi- ssar iaKartipå ilaussortångusagåine pitsaoKutigssat ajoKutigssatdlo misigssordluarneKarKarnigssåt ti- pet Kut aulajangivfiginialivigtina- 90. CKauseKartut pingajuat åmåtaoit taima isumaKarpoK imåisinauvdlu- nilo ilaussortångornigssaK årdle- rinartoKartitdluao OKalugdlune. OKauseKartut sisamåt kingug- dlersåtdlo aperKutexarpoK nunar- put ilaussortångusagaluarpat ta- måna aulisarnikut kigdleKarfiup avasigdlinigssånut periarfigssav- tinut KanoK suniuteKåsanersoK. aperKut tåuna pingårutiligtut issi- gissariaKartcK landsrådip atautsi- missutaisa agdlagtorsimavfiåne agdlagtugkat najorKutaralugit a- kineKarsimångilaK! OKautigissariaKarportoaK lands- høvdingip oKauseKautigssatut su- junersutigissåne ilåtigut imatut agdlagsimassoKarmat: „rådip ... angnertumik nangånartOKartipå Rumame isumaKatigissut najorKU- taralugo nunat ilaussortaussut av- dlat Kalåtdlit-nunåne aulisarni- kut kigdleKarfiup iluane aulisar- sinaulernigssanik kinguneKartu- mik årKigssussissoKåsagpat." taimåitumik påsineKarsinauvoK landsrådip atautsimlssutaine ag- dlagsimassut najorKutaralugit i- lausscrtångornigssaK akuerssissu- tigmeKarsimångisåinartoK. EF-ip påsisitsiniaissarnermungoK ag- dlagfeKarfiata landsrådip atautsi- missutai taimak KanoK atuarsi- magaluaKinerpai. 1967-ime 1971-imilo landsrådip aperKumik OKatdlisigingnigtarsi- manere sujuliane OKautigineKar- tunit avdlåussuteKangångitdlat, 1971-imilo taimågdlåt OKaluserine- KarpcK landsrådip forretningsud- valgia Bruxellesime påsissutig- ssarsioriartordlune atautsimigiar- sinautineKåsanersoK landsråde sivnerdlugo. ersserKigdluinarpoK EF pivdlugo atuagårKiap ilaussortångornigssa- mik kalåtdlit akuerssisimanerånik OKalungnera tungavigssaKångit- dluinartoK. landsrådivme aperKut aitsåt aulajangersumik isumerfi- gå 1972-ime ukiåkut atautsiml- nerme. taimane ilaussortat arKa- neK-mardluk ilaussortångornig- ssaK akerdleralugo taissiput, sisa- matdlo kisimik akuerssåraluarput. ☆ atuagåraK narKigssortarialingnik ersserKigsartarialingnigdlo ima a- merdlatigissunik imaKarpoK inga- ssangnerpåginait agdlauserissame matumane sangmineKarsinauvdlu- tik. åssersutigalugo taisinauvara a- tuagårKiame EF-ip påsissutigssi- ssaifiane „pruvfitiorKusersut ag- dlagsimangmatåtaoK kalåtdlit nu- navta EF-imut ilaussortaulernera- ta kinguneranik nunat EF-imut ilaussortåungitsut Kalåtdlit-nunå- ta imartaine aulitsånerat angni- kitdlisineKarujugssusimassoK. tai- ma agdlangneK EF-ip nunavtine iluaKutausorinerujugssuanut „ug- pernarsaut“-iginiarneKånguatsiar- tOK erKiingitsunik, oKautigingit- sugkanik pissutsinigdlo avdiå- ngortitdlugit OKautigingningner- nik ulivkårpoK. sujugdlermik: atuagårKiame o- KautigineKarpoK 1977-ime janua- rip autdlarKautånit atulersumik nunavtine aulisarnikut kigdleKar- fiup 12 sømilinit 200 sømilinut a- vasigdlineKarnera EF-ip nunav- tinut sulissussinerata kinguneri- gå. taiméingitdluinarpordle! sujugdlermik erKaimassariaKar- poK kigdleKarfik 12 sømilinik ang- nertussuseKartoK 200 sømilinit angnertussuseKartumit avdlaune- rujugssungmat. tåssame 12 sømili- nik kigdleKarfigput EF nunavtine perssaKutsersuilingikatdlarmatdle kigdleitarfigisimassarput tåussu- Lars Emil Johansen: — EF pivdlu- go atuagårKiaK ussagsårutåinau- vok . .. ma iluane avdlamiut aulisarnig- ssåt ajcrnartitauvdlune. 200 sømi- linigdle kigdleKarfik aulisarnikut kigdleKarfiungilaK) aulisagkatdle pissarineKarsinautitaussut kigdli- lersuivfigineKarnigssanut atortug- ssiåinauvdlune. taimåitumik tåu- nåinardlunit pissutigalugo kigdle- Karfit åssigingitsut tåuko mar- dluk ingmingnut åssersuneKarsi- naungitdlat. avdlatut OKautigalugo: EF-imut ilaussortångortitåungikatdlaravta kigdleKarfivigput 12 sømiliusima- vok, uvdlumikutdlo sule 12 sømi- liuvdlune. kigdleKarfivigputdle tåuna månamut avasigdlisinausi- mångilarput EF-imut ilaussortau- titaunerput pissutigalugo! åma OKautigissariaKarpoK 200 sømilinik økonomisk znemik tai- neKartumik kigdleKarfeKalersi- manerput EF-ip sulissutigissari- ngivingmago. tamatumale aker- dlerdluinånik pissoKarsimavoK, tå- ssa kigdleKarfik tåuna 200 sømi- linik angnertussuseKartoK EF-imit nåmagsineKarane Nålagauvfit Pe- Katigit (FN-ip) imane pisinauti- tauvfit pivdlugit atautsimérssuar- titsinerata inerneringmago. ataut- simérssuarnermilo tåssane 200 sø- milinik økonomisk zoneKalernig- ssamut akerdliunerpåt tåssausi- måput nunat EF-imut ilaussortau- ssut! EF-ivme akueriumångivig- kaluarpå nunat sineriagtut taima angnertutigissumik økonomisk zo- neKalernigssåt, atautsimérssuar- nermile peKataussut amerdlaner- ssaisa tamåna akuerssåriarmåssuk EF avdlatut ajornartumik nagga- tåtigut manigutinartariaKalersi- mavoK sujunersutdlo akuerssågi- nadcariaKalersimavdlugo. taimåitumik erssarivigsorssuar- mik erKungitsuliornerusaoK 200 sømilinik kigdleKarfiussaKalersi- maneK EF-imit nåmagsissaune- rardlugo OKåsagåine. aipagssamk: Er-ip pasissutigssissarfianigOK Københavnimitume „pruvfitior- Kusersut" ICNAF-ime isumaKati- -giniarnerit inernere EF-imut suli- ausimanerardlugit OKautiginigssåt åma talorunartoKartivigsimångi- låt. atuagårKamime ilåtigut oKau- tigineKarpoK Atlantikup avangnå- ne kapisilingniarneK kigdlilersor- neKalersimassoK Kalåtdli't-nunåt ukiune tatdlimane EF-imut Hau- sse! laorérsimalersordlo. taima OKarneK erKungilaK! atuagårKavme ilåne avdlame agdiagsimassututdle kapisigdlit kigdiiiersorneKalernerat autdlarti- Pok 1972-ime isumaKatigissut tungavigalugo, tåssa nunavta EF- imut ilaussortångornigsså ukiumik ilivitsungajangmik sujorKutdlugo. taimåitumik kigdlilersuilersima- nermut EF suleKatausimångivig- poK, åipåtigutdle Kuianåinarpor- dlunit kapisigdlit kigdlilersorne- Kalersimanerat sutut iluarinartor- ssuarlut atuagårKame oKautigine- Karsimangmat. kapisigdlit kigdlilersorneKaler- simanerånut tungatitdlugo EF-ip KanoK iliuseKarsimanera OKauti- gisagéine taissagssatuaK tåssåu- saoK kalåtdlinut kapisiligtagssari- trcaussut amerdliniardlugit kalåt- dlit tungånit piumassaKautip ICNAF-ime OKaluserineKarnerane EF-ip sujunersumut akerdliusi- manera. avdlatut OKautigalugo kalåtdli- nut kapisiligtagssarititaussut a- merdlineKarnigssaraluånut EF a- kornuséKatausima vok ! ☆ pinga jugssånik. EF-imut nunavta ilaussortau- nigssånik tapersersuissut EF-ivdlo ugsagsårissartutitaisa ilaussortau- neiup „pitsaoKutainik" sarKiimiu- ssuiniarångamik oKautigisavdlugo nuånarivdluartagaisa ilagåt nu- navtagOK EF-imut ilaussortaune- ra pissutigalugo rusit spaniamiut- dlo aulisartue sinerissavtine au- litsåtaraluartut 200 sømilinik kig- dieKarfiup avatånut anisineKarsi- massut. tamatuminga nuånårutiging- ningneK ingassåussineruinarane åmåtaoK nipangiussineruvoK nu- nat EF-imut ilaussortaussut si- nerissavtine KanoK pissusilersor- nerånik. ilumorpoK rusit spania- miutdlo aulisartue 200 sømilit iluane aulisarsinaujungnaersitau- simangmata. tamatumungale ata- titdlugo erKaimassariaKarpoK ru- sit nunavta erKåne aulisartarat- dlaramik pissarissartagait ang- nertunerussutigut tåssausimang- nata sulugpågkat, Kaleragdlit tu- pissutitdlo (iminguit). taimåitumik takuneKarsinauvoK rusit nunavta erKåne aulisartaratdlaramik auli- sagautivtinik „erdlingnarnerussu- nik“ ilångartussissarsimångitsut, 'tåssa kapisilingnik, råjanik så- rugdlingnigdlo. spaniamiunut tungatitdlugo o- KautigissariaKarpoK tåukua na- luneKångitsutut EF-imut ilaussor- tångorniardlutik Kangale isuma- KatigingniuteKalerikatagsimang- mata. ilaussortångorunik kingu- mut nunavta erKåne aulisarsinau- lerKigtugssaunerat (nunarput EF- imut ilaussortauginåsagpat) erear- sautigalugo måna 200 sømilit ava- tånut anisitaugatdlarsimanerat i- månarssuaK perssuarsiutigisav- dlugo pissutigssaKångilaK. OKautigineKarérsutut EF-ikor- miut uvdloK måna tikitdlugo nu- navta erKåne angnertumik aulit- såtuarput. aussamilå radiukut aut- dlakåtitamik tusarnårdlunga tu- såvara kalåleKaterput aulisartor- "ssuaK OKalugtuartoK. OKarpoK nu- nane avdlamiut nunavta erKåne aulitsånerujugssuat aulisagkanik nungusaipilungnerussoK agsut er- numanartoKartikine. „aulisaga- Karfit aulisagaerukalugtualerpait" taima ilåtigut OKarpoK. taimåitumik pissariaKavigpoK ilumortcK måna ersserKigsåsav- dlugo. KNAPP-ip SIUMUT-vdlo 100 sømilinik angnertussusiling- mik kalåtdlit nangminerissavtinik kigdleKarfeKalernigssanik piuma- ssaKarnerat månamut nåmagsine- KarsinausimångilaK EF-ip tamåna akuerssårsinåungingmago akuer- ssårumdngituardlugulo! ☆ naggatåtigut måna OKautigilara: Københavnime EF-ip „pruvfitior- Kuserdlutik" ugsagsårissartuisa Kavdlunåt nålagkersuissue inatsi- ssartuilo Kanos tatigineKarsinau- iginersut Kularnarsaramiko kingu- mut periagartik uniorujugssuar- Kigpåt. tåssunga tungassumik alu- agårKame agdlauserineKarsima- ssut tamardluinarmik piumassår- ssutåuput. taimatutdle åma erKungitsulior- nerutigaoK atuagårKame kalåtdlit EF-imut akerdliussut tamarmik marxistiunerarneKarsimangmata. tåssame naluneKångilaK Siumup Inuit Ataxaitigiit-dlo saniatigut SIK KNAPP-ilo åmåaoK EF-imut akerdliungmata, uvangalo naluva- ra kåtuvfit tåukua marxistiune- rardlugit OKautigineKarsinauner- sut. Atåssuitikormiutdle erKarsauti- galugit — tåssame tåukua EF- imut akerdliussorpålungnik ila- Karmata — marxismimut nika- narsainerusaoK nålagkersuinikut suleKatigigfik Atåssut marxismi- mik najorKutaKarneråsagåine. EF pivdlugo atuagårKiame oxau- tiginiarneKarpoK nunarput EF- imut ilaussortåungikune napasi- nåungitsoK. atuagårKame uliamik, gasimik augtitagssanigdlo nav- ssårnigssamik isumavdluarnermik erKartuinerit erssarigsut erKarsau- tigalugit imatut apererusuler- nångitsungilaK: kiauna ardlåta åipe pingitsorsinåungikå nunavta EF) imalunit EF-ip nunarput? Lars Emil Johansen. AFGIFTSFRI BILER Vi kan tilbyde Dem en fabriksny vogn på grænseplader, køre- klar, hvor i Danmark De ønsker det. ALLE MÆRKER OG MO- DELLER, til fordelagtige priser. Har De specielle ønsker er vi Dem gerne behjælpelig, blot skriv og De vil omgående mod- tage svar. Vi er også til tjeneste, hvis De ønsker vognen efter- sendt, eller evt. sendt direkte. VfL DE LEJE EN VOGN kan vi tilbyde et alsidigt udlejningsprogram af nye personvog- ne. Priser fra kr. 450,- pr. uge og op. 1.000 km fri pr. uge. Min. udlejningsperiode 3 uger. Fri levering og afhentning hvor i det sydlige Danmark De ønsker. I Jeg ønsker flere oplysninger om: ; A □ leje af bil B. □ køb af vogn på grænseplader. A + B □ ; Navn: ...................................................... 1 Adresse:................................................... CHR. BUKKEHAVE & SØN ! Lerchesvej 11, P.O. Box 140, 5700 Svendborg Turistudlejning gennem mere end 50 år S Telex 58 164 Buear DK I Tlf.: nationalt 09 21 14 57 flere linier, internationalt; 45 9 21 14 57 %<............................................................ 27

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.