Almanak Ólafs S. Thorgeirssonar - 01.01.1919, Blaðsíða 99

ALMANAK 1919
93
lÍiiK'ur ii œtt, <>k kona lians (■ut»finnn Yilh.jiilmsriottir n Hjnrt-
nrstiitSiini í Kitfn|>inuhri Arnusonar. Móftir (iuíifinnu AAlhjAlins-
lióttur vnr Guiiný (iiinnarsdóttir, fötSursystir sóra Siiiiirhar fl
] I a 1 lormsstaí» (>1111 narsson 11 r.
liörn ftttn l»au SÍKiirfSur o>;- Cauöfinna fjögrur, oji eru ]>au:
SinurÖiir, nú í lit*r lianriarlkjanna (kvong?atfur lif rlenriri
konu); Haralriur, Liija ojí .lónas, heima hjfi niööur sinni.
iili eru liiirn Jieirra K'flfuii or' hin niannvienleK'ustu.
AtS etSlisfari vnr Siu'iirÖur K'Iaölynriur og opiuskAr, en fyrlr
kiilria ok samfi'öarleysi, er liann inietti í lesku, vartí hann riulur
«K' ÓKjnru aó lftta upi»i tilfinninK'ai’ sfnar. Var ]»ví ervitt ati
kynnast lionuin ok enn erviöara aii skii.ja hann rétt. Hnnn
var kurteis OK' léttur ! samrieöu <»k tt'ótiur heim atS sa*kja. Atti
liaiin ]>v! marK'ii mfilvini <»k kiinniiiK'ja, en eiiK'an trfinaöar-
vln, neinii konu sfna. Hjfi henni fann liaiin samftöina, er
hann ]>arfnat!ist svo sfiriin, en vnr neitaö iim 1 tesku. Henni
elnni «ut hann l»ví trftat! fyrir tilfinnin’K'um slnum, — liftn
miinrii alrirei níöast fi ]»eim. On liftn hrfisf lielriur alrirei ]>ví
f rausti.
Læt eu' svo fylK.ja hér fi eftir |>ýöiiiKu A snilriar-lýsinRu ft
SÍKuröi, eftir (>. It. Iljörnsson. Kn Björnsson ]»ektl SÍK'urö
ölliim inuiiniim lietur — ]>eirra, er vanrialaiisir voru. Er sft
]»ýÖiiiK K'jörö af einum af uófivinum mínum.
. . . .“Hann var nianna flkvetínastur I skotiunuin <>K fthrlfn-
ínaöur í iillum mfiluni, sem hann K'af siu' viti.
“I»eir voru ffiir, sem ]>ektu Askrial ofan ! kjölinn. Hann
var ati eölisfari freinur ómannbienriinn; hiiK'saöi niikiö; liiK'öi
sfunri ft söu'ii <»K' hökmentir; einkum voru ]»atS ]>f» s<»Kiir <>k
skftlririt lettjaröarinnar, sem li 111111 las; liann unrii sér vei viti
forn-norræn frieöi <>k var miefa-vei ati sér, af sjftlf-inentuöum
manni, í tunK'ii <>K' bóknientum Islanris.
“Allar nautnir hans voru anrileK'ar, ati ]>ví er virtist. Ekk-
ert kom honuni lietur, en a'ö lenria í stielum; K'ieti liann heitt
kriiftuni anrians vit> ortialinipiiiiiKar ft mannfiinrium, ]>ft var
lionum skemt. Hann liaföi yn<li af kapprieöum <>k var letlö
ffts til hólniKiiiiKii, ]>c«ar ft milli har í skotiuniim. Hann var
skarpskyen mifSur <>K ekki auö-sÍKrahur í rökrrehinKum.
HiiKsjóniruar, sem mótuöu lunrierni hans, linrilrnar, sem
hann sótti anriríkiö í, heyröu allar til Kullalriar-sösu lanrisins
—lanrisins, sem liann unni svo heitt.—Hetjufriýrkun er eitt af
efnkennuni reskunnar; <>k ]>arna í fornu bókmentiinum Kaf
hann ft uiik'h alriri svala'ö ]>eirri l>örf hjarta síns; vitJ ]>ft hörK'-
ana aat hann horifi fram lett.jartiarfisf <>k ]>jóöriekni lijarta
síns eins <>u í tilheiöslu. Þar stóöu hetjur Norhurlanria nf-
hjftpahar fyrir huK'skotssjónum lians í iillu sínu liaröfenK'i or'
kalriri rö, <>k létu livorki l»lít né strítt ft sij? fft. ÞatJ voru ft-
trrnintiarK'otÍ lians í leskunni <>K' liiiK'sjönir lians ft fullorölns-
Aruntim. En ]>ött Askrial letti talsvert af norrienum ís <>k ó-