Atuagagdliutit - 18.10.1956, Síða 19
sujulerssuissut sulenpat?
nalo 1948-me aulisarnermik misig-
ssuinerme påsineKarpoK.
sårugdlit tungaisigut Kularnångi-
vigpoK sårugdleKartarnera aussåinå-
kut iluaKutigincKartarsinaussoK, ajo-
raluartumigdlo malungnarsivoK så-
rugdleKartarnera ukiunc kingugdler-
ne migdlisimaKissoK. sordluna tå-
vångånit sårugdlit kujavarteriartor-
nialersut, tamånalo nalunaerKutscr-
suinivta ersserKigsumik takutipå.
Diskobugtime 'Omånavdlo kanger-
dluane nunaKartut erKaimavdluåsa-
våt 40-kut nålernerånc tåvane sårug-
dlingnik mikissorpagssuaKarsimane-
ra. så rugdi årar pags.su i t tamåko ta-
marmik ukiumit tainåkoKarujugssuar-
fiussumit tåssa 1947-mit pissuput pi-
ngortitame pissutsit ingmikortut pi-
ssutigalugit sårugdlit peKarujugssuar-
figissartagånit pissarnermingnit a-
vangnarpasingnerussumut siåmårsi-
massut. angisumik pingårutigssaKar-
iuat påsisavdlugo sårugdlérKat ukioK
tåuna erniaussut avangnarpasigsume
unlnåsanersut imalunit avdlamut ig-
dluarumårnersut sårugdligpagssuit
ukiumit tåssånga pissut 1949-me na-
lunaerKutsersorneKarput, ukiunilo
kingugdlerne pflsinarsivoK tamå-
kua ilait avatåne ikånerssuarne Store
Hellefiskebankcme Fyllas Bankemilo
pissausimassut. tamatumuna ersser-
poK taimane sårugdleKarujugssuar-
mat sårugdlit erniaussut tatdlimanik
ukioKallnardlutik tåvångånit kuja-
varternialersimassut. ukiunilume
kingugdlerne tåvångånit pissanit mi-
siligutinik avalagtisimassavtinit a-
merdlagissagssaussunik taissagssa-
KångilaK. imåisorissariaKarpoK ukiut
nagdlersimagivut Diskobugtime ta-
matumalo avangnåne angnikitsora-
lårssuarmik sårugdlingniarfiussug-
ssat.
natårnat tungaisigut åma taimatut
isumaKarnarneruvoK, kisiånime auli-
sagaiv tåuna tåvane angnerussumik
pingåruteKångisåinarsimavoK. kisiå-
ne Kaleragdlit Kangarnit amerdlane-
rulersimagunarput, ajornåsagunångi-
lardlo aulisarneiv tåuna angnertusar-
Kisavdlugo. nalunaeritutsersuinikut
ersserpoK Kaleragdlit Ilulissat avatå-
ne aussame aulisarneKartartut ukiu-
nerane Ilulissat kangiånut pulåssar-
tut. Kaleralingniarnerup angnertusi-
neKarsinaunera aperKutauvoK inung-
nit Kaleralingniartartunit aulajanger-
neKartariaKartoK. ningitagkanik eKa-
lugssuarniarneK 1930-t KiterKuneråne
kingornalo 40-t nålernerånc misi-
lingneKarsimavoic. 30-kune eKalug-
ssualerujugssuvoK, pissaKarfiuvdluar-
simåputdlo Ilimanap OKaitsutdlo a-
vatait Omånavdlo kangerdlua. Ilima-
name niuvertoruseiv Christiansen u-
miatsiamik inugtalerdlugo pigssarsi-
sitsivdluardlune ningitagkanik eKa-
lugssuarniartitsisimavoK. 1940-t nå-
lerneråne 1950-milo m/k „Adolf Jen-
sen" nalunaerKutsersuiniardlune e-
Kalugssuarnut ningitagkersordlune
misiiingmat aulisarfingne tåukuna-
nerpiaK 1935—3G-me pissaKarfiuv-
dluarsimaKissune ardligissagssåu-
ngitsuinavit pissausimåput. nalu-
nångilaK Diskobugtime CKalugssuit
Kangarnit ikingnerulersimaKissut.
ilimagineKarsinauvordle eKalug-
ssuit amerdliartorKilerumårtut ukiu-
ne kingugdlerne malungnarsiartor-
toK, tåssa sårugdlit pérukiartornerat
Kaleragdlitdlo amerdliartulernerat,
taimaiginåsagpat. isumaKarpunga Ka-
låtdlit-nunåne aulisarnermik misig-
ssuinerup tungånit tåssuna aulisar-
nermik misilinigssaK pissariaKångit-
sok, tåssa kalåtdlit aulisartut ardla-
Kångitsunguatigut akikitsumigdlo mi-
silinermikut pileriartorneK tamåna
maligtarisinåusangmåssuk iluaKutiga-
lugulo.
nul i sagkat amerdlasorssuångordlu-
tik Diskobugtime åma ukiunerane
nagdliutartut ilisimaneiiartut tåssa
angmagssat. tamåko åma ukiunerane
puissinit, nerissarineKardlutik pingå-
inåna uvagutaoK taima apererusug-
pugut (tak. InutigssarsiortoK, septem-
ber 1956 Klip. 16. K. N.-p agdlagå).
nuna tamåkerdlugo peKatigigfing-
mut atanerput sumut iluaKutigårput?
ilaussortaunermut akiliut Kutdlersa-
Karfiup sujulerssuissuinut akilerta-
garput sukut nuånårutigssaKarfigår-
put?
20. februar 195(1 Nungme kredsime
atautsimineKarmat sarKumiusimava-
ra KNAPP-ime årKigssussinerup oKa-
luserineKarnigsså måko pissutigalu-
git: 1) aningaussat knappimut nag-
siutagkat tigunerisa ugpernarsauser-
neKartarnigssåt, 2) ilaussortaunermut
akiliutigssamutdlo ugpernarsautit
knappimit suliarineKardlutik sineri-
ssame ilaussortanut nagsiussorneKar-
tarnigssåt, 3) ilaussortat arKe ani-
ngaussatdlo nagsiutagkat peKatigit
nunaKarfikutårtut general forsaml ing-
eKarérnermikut knappimut nagsiiitå-
sagait. —- atagule knappime atautsi-
minigssamut pigssamårusiutinardlå-
ka sinerissame ilaussortanit isumaKa-
tigineiiåsagpat.
tauvalo månåkut knapimc aKutau-
nerput avatånit issigalugo isumaKar-
punga erssernerdlugpatdlårtoK. ilau-
ssortaussugut ersserKigsumik påsissa-
Karusugtuåinarpugut suna pivdlugo
aningaussat någsiutagkavut ugper-
narsauserneKarneK ajormata knappip
aningausserivfianingånit. påsissaKa-
rusugtuåinarpugut suna pivdlugo
knappime nautsorssutit kiikunersio-
rérsimassut atuagagssiåkut sarKumer-
neK ajormata. (tak. sujiinersut para-
graf 17). agdlagsimavoK:
„peKatigit kåtuvfiata aningaussau-
tai sujulerssuissunit nålagkersorne-
Kåsåput atortineKåsavdlutigdlo inger-
dlatitsinerinut, angalanernut, atautsi-
rutcKartorujugssuput. avdlauvordle
upernåginåkut KaKutigortumigdlo
ukiåkut sigssamut tulagtarmata, tai-
malo ungussissutinik Kalunigdlunit
KagdlorneKarsinaussardlutik. ltular-
nångitsumik måna pissarnermit a-
merdlanerujugssuit angmagssagtåri-
neKarsinaussaraluarput pingårtumik
upernåme. kisiåne sigssap avatånitit-
dlugit upangniåsagaluaråine isuma-
Karpunga iluaKutaunaviångitsoK. i-
maKalume atortugssaKarniarnerup
tungåtigut åma agsut piuminaitsu-
ssugssauvoK ungussissutinik Kalunig-
dlunit angmagssat ussangniåsavdlu-
gib
KérKat tJmånap kangerdluane Uper-
naviuvdlo pigissåne kujatdlerme pi-
ssaussartut angeKissut takusimavåka,
isumaKarpungalo aulisagkat tåuko tå-
vane nunaKarfingnlnavik pingårutig-
ssaKartut inuisa nangmineK atugag-
ssåitut sulivfigssualersornigssarme a-
tortugssat tungaisigut ajornaKutigssa-
nik angnertunik aporfigssaKarmat.
åmame erKarsautigissariaKarpoK ta-
javkunane KéraKartarnera taimåituåi-
nartugunångingmat.
sordlo takuneKarsinaussoK, Kale-
ragdlit imaKalume åma efialugssuit
pingigkåine, issigissat isumavdluar-
narpatdlfingitdlat. påsivara lands-
rådip ingmikut soKutiginerusimang-
mago ukiunerane aulisarnerup ang-
nertusisineKarslnaunigsså, taiinåilu-
migdlo naggatåtigut tamåkununga i-
sumaga naitsumik erssernigsåsavara.
isumaga maligdlugo avdlanik ilima-
nautigssaKångilaK kisiåne Ilulissat
kangiåne sikume Kaleralingniarner-
mik Diskobugtimilo Omånavdlo ka-
ngerdluane CKalugssuarniarnermik
avdlanilumc eKalugssuaKarfiussunc.
KularnångikaluarpoK aulisarfiussu-
torivat saniatigut avdlanik nutånik
peKarfigssaKarsinaugaluartoK aulisar-
nerup tamatuma iluanfirutaussumik
ingerdlåneKarfigisinaussainik, kisiå-
ne aulisarfigssanik nutånik taimatut
ilunik navssårniarnigssaK aulisartu-
nut aulaniardluartunut aulisarner-
mut såkugssarpianik sikukut auli-
sarnermut pissariaKartunik påsisi-
mangnigtunut suliagssångortitaria-
KarpoK. Paul Hansen.
mlnernut, agdlagartanik naKiterisit-
sinermut, ilaussortat ikiorsertaria-
Kartut ajornartorsiutimingnit anigui-
sineKaratdlarnigssåinut avdlanutdlo
taimaeKatåinut.
nautsorssutit sujulerssuissut ani-
ngausserissuånit ingerdlåneitåsåput.
nautsorssutit ukiut kisitsisait ma-
ligtarisavait ukiut tamaisa decembe-
rip 31-åne inerneKartardlutik.
nautsorssutit ukiut tamaisa peKati-
git kåtuvfiata atuagagssiåtigut sarKii-
merneKartåsåput pissariaKarneralut
kukunersiuissartumit taimatut suliag-
ssaKartitaussumit kiikunersiorneKa-
rérsimavdlutik."
tauva KanoK? soruname „inatsisit“
isumakatiglssutigineKardlutik ator-
tugssångortineKarput sinerissame pe-
Katigit atautsimut autdlartitaKardlu-
tik Nungme atautsiinineråne. taimåi-
tumik uvagutaoK ilaussortaussugut
malingniarsimavavut aningaussanik
nagsitsissarnivtigut, peKatigit arKinik
amerdlåssusiånigdlo nalunaeruteKar-
tarnivtigut il. il. nangminerdle nuna-
Karfivtine atautsimitarnivtigut pissa-
riaKartitavtinik aulajangersaissarau-
gut.
20. februar 195(1 Nungme kredsime
atautsimlneKåsangmat ima agdlagfi-
gineKarpugut:
„OKaluserineKåsåput kredsimit au-
ssamut atautsimlnigssamut peKatauli-
tagssat torKarneKarnigssåt, knappi-
mut tiingassut taissariaKaratdlartut
kisalo autdlartitat OKaluseriuma-
ssait."
taimane atautsimlkavta kredsimit
peKatautitagssamik Kinersivugut au-
ssamut atautsiminigssame ilautitag-
ssavtinik. - - atautsimincKångilardle.
tamåna pissutigalugo knappime
formandiussumut aperKuleKarsimaga-
luarpunga, akissuteKångilardle.
atuartutit, isumaKarniaKinak Inu-
tigssarsiortup normuane kingugdler-
me ajuatdlautigissavnik nåpitaKarsi-
masoralunga imalunit Nungmit aKu-
taunerput ajorivdluinariga. taimåi-
ngilaK. pissutigårale sinerissame
ilaussortaKarflt åtavigineKarnerunig-
ssåt åmalo maligtarissagssat ersser-
Kingnerussumik atorneKarnigssåt.
kisalo „aulisartut peKatigigfinut ta-
manut nalunaerut“me piumassarine-
Kartut „knappip avisiata ake“ nag-
siuterKuneKarlut pivdlugit nuånåruti-
gåra måne K’ornume upernårdlc nag-
siuterérsimagavtigik neriutiglnardlu-
gule ajoratik apukumårtut.
naggatågutdlo sinerissame pcKati-
génativut inuvdluarKuvåka neriug-
dlunga åipågo KNAPPime atautsimi-
nekarumårtoK.
Adam Poulsen, K’ornoK.
landshøvdingimit kaujatdlaisitaK
landshøvdingimit kaujatdlaisitaK
nr. 51 uvdloK 13. september 195C>.
landsrådip 1956-me OKaloKatigl-
ssutaine, ingm. 51-me, piniutaersiu-
tit pisårerKingnigssånut taorsigag-
ssarsissarnermik landsrådip 10. no-
vember 1953-me ilerKorerKussångor-
titåta avdlångutigssånut sujunersu-
mik aperKut OKaluserineKarpoK.
OKaluserineKarneråne erssersine-
KarpoK kommunalbestyrelsene ikiui-
ssarnermigdlo udvalgine åssigingit-
sune paitsunganenartarsimassoK sfit
atorneKarsinaussarnerinut piniutitår-
nigssamut il. il. angnikinerussumik
taorsigagssarsinigssamut ilerKorerKu-
ssame sujuline taineKartume ikiui-
ssarnermigdlo ilerKorerKussane ator-
tussune tungaveKartumik.
tamåna pissutigalugo oKautigisi-
nauvara inutigssarsiortunut piniu-
taersersimassunut taorsigagssarsisit-
sissarnermik landsrådip 10. novem-
ber 1953-me ilerKorerKussångortitå
nåpertordlugo kommunalbestyrelse
taorsigagssarsisitsisinaussoK nutånik
piniutigssarsinigssamut, taorsigag-
ssarsiatdlo tåuko angnerpåmik 500
kr.-usinåuput. ilerKorerKussame § 3
nåpertordlugo akilersuivfigssaK sivi-
sunerpåmik ukiut mardlusåput. taor-
sigagssarsisitsinigssame ilerKorerKu-
ssame § 2 nåpertordlugo sujunertari-
neKarpoK sujugdlcrmik ersserivigsu-
mik påsisimaneKåsassoK piniutit aju-
nårnikut åssigissåtigutdlunit persiu-
tausimassut inua nangmineK pissuna-
ne, åma aningaussarsiornikut pissusé
imåisassut nangminérdlune nutånik
piniutigssarsisinaunane.
piniutit ajunårnikut taimatukånei’-
dlunit pérsiutausimanerat pineKå-
ngigpat, nutånigdle tiiniutigssarsinig-
ssåinaK pincKardlune, landsrådip
ilerKorerKussångortitåne taineKartu-
me aulajangersagkat atornenarsinåu-
sångitdlat.
taimåitoKartitdlugule åma taimåi-
toK kommunemit taorsigagssarsisitsi-
neK ajornångilaK, tåssa nålagkersui-
ssutiguL ikiorncKurnigssamik lands-
rådip 9. januar 1952-me ilerKorerKu-
ssångortikatdlagåne § 3 ingm. 2 imai-
livdlugo navsuiarneKarsinaungmat
piniutigssarsinigssamut tapIssutcKar-
nigssaviup saniatigut åma avKutig-
ssarsiorneKarsinaussoK kommunemit
taorsigagssarsinigssamut. taimatutdle
taorsigagssarsisitsinigssamut suju-
nertarissauvoK erKortumik oKautigi-
neKåsassoK taorsigagssarsiniartoK
tåuna piniutigssarsinigssaminut akig-
ssaminik pissariaKartunik nangmi-
nérdlune aningaussarsisinåungitsoK.
taorsigagssarsiat tåukua åma pissu-
sigssamigtut 500 kr. KångertariaKå-
ngilait, akilersuivfigssardlo ukiunit
2 —3-nit sivisunerussariaKångilan.
kisalo piniutitårnigssamut taorsi-
gagssarsiniartoiiåsagaluarpat kisiåne
inungmit ima aningaussardliungitsi-
gissumit aulajangersagkat sujuline
taineKarérsut atorneKarsinaunatik
tauva aitsåt taorsigagssarsiniartoKar-
sinauvoK Kalåtdlit-nunåne inutig-
ssarsiorneK sujunertaralugo taorsi-
gagssarsisitsissarnermik tapissute-
Kartarnermigdlo G. juni 1953-me na-
lunaerul nåpertordlugo. nalunaerume
tåssane § 7 nåpertordlugo taiinåitoK
piniarnermut aulisarnermutdlo pi-
niutitårnigssamut taorsigagssarsisit-
sissoKarsinåungilaK 500 kr. inordlu-
git, aulajangersågardlo tåuna nåper-
tordlugo pissariaKarneratut tigutsi-
sigssat 15% pigerérsinaussariaKar-
put.
IiNAPPimut ildngiitoKarpoK
NarssaK-kujatdlerme piniartut au-
lisartutdlo nalunaerput aulisartut pi-
niartutdlo penatigigfiånut KNAPP-
imut ilaussortångorniardlutik åmalo
maligtarissagssanik påsissutigssanig-
dlo avdlanik piumavdlutik. tikit-
dluarKuvavut.
Laurits Møller
Amaliegadc 48, Kobenhavn K.
Kolonial - Cigarer - Tobak
nerissagssat - sikåt - tupat
Harto fuldautomatiske
oliefyr
Enesto fuldautomatiske oliefyr for min-
dre kedler med variabel dyse og indstil-
bart brænderhoved (combustion liead
SHELL/MONARCH type).
Enestående økonomi, kan monteres uden
ombygning af kedel.
Leverandør til Grønland.
HARTO OLIEFYR A/S,
Fuglsangsallc 92,
Brh. — Bella 6822.
„ERIIVERVEREN" REDIGERET AF PETER NIELSEN OG KAJ NARUP
InutigssarsiortoK" årKigssornekarpoK Kaj Narupimit Peter Niclsenimildlo
20