Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 27.09.1962, Blaðsíða 10

Atuagagdliutit - 27.09.1962, Blaðsíða 10
Kalåtdlit-nunåt kinguarsimassuvoK taimatut KuleKutserdlugo agdlagpoK atuagkiortoK Jakob Bech Nygaard avisime „Aktuelt“ime. atuagkiortoK tåuna aussaler- dlautåne nunavtinisimavoK nunavtinut tungassumik atuagkiag- ssaminut atatitdlugo påsiniaivdlune. Bech Nygaard ilåtigut ag- dlagpoK: atuarfit, OKalugfit, sulivfigssuit, i- nutigssarsiutigssanut atugkiutagkat pigineKaréraluit, Kalåtdlit-nunane uvdluinarne inuit tungaisigut ajornar- torsiutit perérsut sujunigssamilo inuit ajornartorsiutait piumårtugssat ima angnertutigilersimåput, ukiune agger- sune aningaussanik akuerssissarner- me sagdliutitariaKalerdlutik. ajutor- neKardluinåsångigpat aningaussat a- kuerssissutigineKartartut måssåkornit amerdlanerussariaKarput. sulivfeKar- fit akisoKissut narKanit suliarissaria- Karput, nutåt pilerssårusiorfigineKar- dlutik sulissugssatdlo piårnerpåmik i- liniariartortitariaKarput. ikiuissårnerme aulajangersagkat, 1951-ime landsrådimit, atulersineirar- tut utarKisåinåuput. taimane pissusiu- ssut nåpertutuput. ikiuissarnikut au- lajangersagkat uvdlume taimatut pi- ssuseKaraluarput, nåmagkungnaersi- maKautdle. sivikitsuinånguamigdlunit Kalåtdlit-nunåmkaluaråine ussernar- torsiortariaKarpoK alianéinartumik a- migauteKartunik tåisavdlugit. kalåt- dlit inuiaKatigigtut iluarsåuneKarne- rata ajornartorsiutit pilersisimavai pi- lersitåsavdlugitdlo, uvdlumikut ikiui- ssarnerup tungåtigut aulajangersagkat nåmagsisinåungitdluinagåinik. nå- magsineKarnermingne ugpernarsaru- mårpåt Danmarke nunaunersoK kul- turilik, imalunit tamatuma akerdler- dluinarinerå. Kalåtdlit-nunåt nunausimavoK su- lilume taimaitdlune, nuna kinguarsi- massoK. taimatut inera issertorniåsav- dlugo iluaKutåungilaK. tåssane sa- naortorérsimaneK nikaginiångilara. i- nerterKutiginiåinarparale nåmaging- nigsimårtumik tuvikut påtalårissar- neK pigajugtarmat Kalåtdlit-nunane piorsaineK OKatdlisigineKalerångat. Kalåtdlit-nunånilo piorsaineK aut- dlartingmat silarssuarme nunane ki- nguarsimassune ardlaKartune Kangar- ssuardle piorsaineKalerérsimavoK. a- jornartorsiutit sujugdlit pingorérsi- måput, uvdluinarnilo inunerme ajo- Kusinerit ersserKeKaut. angnertuming- me issigalugo, kalåtdlit nunane kingu- arsimassune avdlane inungnut naut- sorssutariaKarput. nunat tåukua pior- sarneKarneråne pisimassusimassui, Kalåtdlit-nunånisaoK piumårput. av- dlat kukunere ajornerit pingitsusav- dlugit periarfigssaKarpugut. måne nunavtine Danmarkime ukiut 50-it migssiliordlugit ineriartorneK pi- ssusigssamisuleriartorsimavoK. sule 1920-p erKåne inuit tupingnåinanga- jagtumik amerdlåssuseKartut 50—60 eritaine ukioKåinardlutik pisinaujung- naerdluinartarput, tåssa inuit ukiune ineriartorfiulersune inusimassut. ta- måko ilarpagssue katsorsarneKarsi- nåungitsumik anersåkut nåpauteKar- tarput. angerdlarsimavfingne pitsu- nerpaine KaKutigortungilaK Kulinik mérartaKartarneK. aitsåt 1930-ip erKåne ineriartorne- rup nåpautit maligtigissai Kångilerne- Karsimåput, Kavdlunåtdlo inuiaKatigit tamåkissumik issigalugit sujumut autdlardlutik. Danmarkime ineriartorsimaneK 1880—1930-mut taima ajornartorsior- fiutigisimangmat, sujumut takordlo- rértariaKarpoK Kalåtdlit-nunane ine- riartorneK sule ajornarnerusassoK. Kalåtdlit-nunane inuit 1950-ime ki- nguarsimaneroKaut 1880-ime Kavdlu- nånit inuit ikeKingmata nunalo tai- ma angitigissorssuvdlune ajornartor- siutinik ingmikut itunik pissoKaru- mårpoK. igdloKarfik 30.000-nik inulik piorsaivigineKarsinauvoK iluamigdlo ingerdlalersinauvdlune. suliauvordle akisoK ajornakusortordlo. inuitdle 30.000-t inuiaKatigingorniåsagpata Eu- ropavdlo kitånisut ingerdlaniåsavdlu- tik, nunarssuarme soKångingajagtume åmalo inuiaKatigit tåuko oKautsitik namångingmata OKautsinik nutånik i- liniarniåsavdlutik, ineriartorneK sa- naortornerdlo sukaKissumik ingerdlå- neKartitdlugo, inuit uvdluinarne inu- neråne ajornartorsiuterujugssuit ajo- Kusineritdlo avdlatur ajornartumik ta- matuma kingunerissugssauvai. uvdlumikut Kalåtdlit-nunane uv- dluinarne inunerme sut ajornartorsi- utitut tikuarneKarsinaupat? ersserKa- ringnerpåt tåssa mérarpagssuit, amer- dlagerKisagssåungitsunik uverssagar- taKartut. arnarpagssuit 25-nik ukiug- dlit pingasunik, sisamanik imalunit tatdlimanik uverssagauteKartarput. i- nungnit 30.000-nit mérKat Kulit inor- dlugit ukiugdlit 10.000 erKåiniput 14- itdlo inordlugit ukiugdlit 15.000 er- Kånitdlutik. kisitsisit tåuko taineKartarérnikuput nangmingnérdlutigdlume ånilårnarér- put. Danmarkime ukiune 1880—1930 tungånut ineriartornermut pingårtu- migdlo nunane kinguarsimassune av- dlane ineriartornermut sanigdliutdlu- git misigssoråine sule ånilårnarnerat angnerulisaoK. påsinarsisaorme, Ka- låtdlit-nunåne inuit uvdluinarne inu- niarneråne ajornartorsiutit ukiut i- ngerdlaneråne migdliartornatik agdli- artusassut. mérarpagssuit tamåko i- lait uvdlumikut atugaKarnermingne timikuinaK atugkamikut pinatik aner- sakutdle inunerup tungåtigut uparu- artariaKardluinartunik atugaKartine- Karput, Kavdlunåtdlunit angerdlarsi- mavfinut pitsåunginerussunut åsser- sutisagaluaråine. ukiut ardlaKarpatdlångitsut Kångiu- tingineråne — imåipoK inersimassui- ngungineråne — atuartineKarsinaug- pat pissariaKarnerat nåpertordlugo ki- ngusingnerussukutdlo kigsåutigisséi- nik piginaunerånutdlo nalerKutunik inutigssarsiutigssaKartitdlugit? tamatuma nåmagsineKarsinaunigsså periarfigssaKarunångivigpoK. ajornar- torsiutit atausiåkåt KångerneKarsi- naugaluarput, atautsimutdle angner- tumik issigalugo ajornartorsiutit nau- lernerat unigtineK ajornåsagunarpoK, tåssa pivfigssautitdlugo, sapingisaK tamåt tåussuma nautsiagssartå nau- lersoK ipitiniarneKarsimångingmat. ukiut Kulit erKåne Kångiupata mér- Kat tåuko ilarpagssue inersimassu- ngorsimåsåput. ingminut sagdloKitar- tariaKarpoK isumaKaråine tåuko anga- Oi REDERIET J. LAURITZEN ' ' KØBENHAVN ■j orKåmigtut mérartårtortiginaviångit- sut. ugpertikuminåsaKaoK isumaKå- savdlune, tåssane ajornartorsiutit sar- Kumilersut piorérsunit såkukineru- ssumik naujartusassut. Kalåtdlit-nunåta kitåne igdloKar- fingne arnat umiarssualiviup arnainik taineKartartut ingminiginagångajag- dlutik inuput. ardlaleriaKalune peni- cillinamik ajorungnaersarnéKartarput, ajornerussumigdlo pissoKartitdlugo niuvertoruseKarfingnut ungasigsunut autdlartineKartarput il. il. uvdlumiku- me pitsångorsarniåsavdlugit periar- figssaKångilaK, taimailiorfigssanik su- livfeKångilaK. sulissugssaKarane il. il. KularutigissariaKångilardlo, inutig- ssarsiutigalugo atortitalernermut aut- dlarKautaungmata. tamåna sule Ka- låtdlit-nunåne ilisimaneKångikatdla- raluarpoK, tikiukumårpordle. tåssane inuiaKatigit ajornikortåine, pinerdlungniarneK, arnanik atortitar- tunik inutigssarsiuteKarneK, imera- jugtuneK Kularnångitsumigdlo inuv- dluarniutinik toKunartulingnik ator- nerdluineK inusugtunut tungaveKar- dluångitsunut inungnutdlo avdlanut pitsauvdluångitsunut navianartorsiu- taujumårput. måne Danmarkime ta- måna takussarparput. avativtine ta- kussarparput. tamånalo Kalåtdlit-nu- nåne takujumårparputaoK. månilo i- neriartorneK inutigssarsiuteKarnikut agdlilerinermik sagdliutitsivigineKar- simassoK inuit tungaisigut angneru- ssumik navianarnerussumigdlo ajor- nartorsiorfiujumårpoK. inuit uvdluinarne inuneråne ajoKu- sisimanerit, igdlugssaileKinerup Dan- markime pilersisimassai Kalåtdlit-nu- nåne sule toKunartoKarnerussunik naussortaKalerumårput avdlatut pig- dliuteKartoKångigpat suliniartoKå- ngigpatdlo. amigauteKalernermigdle Danmarkime tamåna kinguneitåsang- mat tamatuma pinigsså Kularnarujug- poK. tamatigut iluaKutaussarpoK er- KardleK pitsoK ungasigsorssuarme na- jugaKartarångat. taimailivdlune pit- sussusia malungnauteKånginerussar- POK. inuiaKatigigtut pissuserissamit av- dlamut ikårsålerneK tamatigut pigdli- uteKarfigissariaKartarpoK. taimatut Danmarkime nalimine pisimavoK, Ka- låtdlit-nunånilo taimailiumårpoK. landsrådivdle takusarneKarnine na- lugpago danskitdlo inugtaussut lands- råde tunuliaKutserumångigpåssuk pig- dliutigssat amerdléssusigSsåt angivat- dlålisaoK. — imame angitigalune, ang- nertoKissumik unerdluneKautigisav- dlutigo. - strikker De? - nuerssåusaguvit - til manden uvingnut - til børnene mérKanut - til Dem selv ilingnut -brug - atorniaruk LØVE QARIST - mange kvaliteter åssigingitsorpagssuit - mange tarver Kalipauterpagssuit - fornuftige priser akit eruortut m GRØNLANDS INDKØBSRING Vs

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.