Atuagagdliutit - 24.12.1970, Blaðsíða 3
igdloKarf ingme j utdlisiorKarneK
uvdlut tugdlerigsårdlugit silar-
dlugtarpoK, anordlertåinarane
apissorssuvdlunile. nunaKarfing-
me piniartut kaperdlaup uvdluisa
taima ingerdlanigssait årdlerissu-
tigåt, agdlåme ernumatigingajag-
påt pigssarsiamingnut sipågka-
mingnut nungusaivfiuvatdlårnig-
ssait, tåssame ukiup uvdluisa
KaumanikitdleKissut Kimagsautig-
ssait pingårtorssuaK pivdlugo pi-
niarnermikut iluagtisimårusu-
ngårput, tamanume nuånersumik
pigssaKardlunilo erKigsisimaorfig-
ssaK tåssaungmat inuit tamarmik
nagdliutorsiorfiat: jutdle!
sila ajortuåinalersitdlugo nu-
narKatigit angutitaisa, piniartor-
taisa, katerisimaorfigissarpåt
kommunip sénavia, tåssane åssi-
gingitsunik suliarssungneitartar-
mat OKaluasåterujordlutigdlo ig-
dlarfigissaramiko.
taima katerisimaortitdlugit nu-
naKarfingmiut kommuniata iser-
dlune Jense nunaKarfingmiut pi-
niardluarnerssåt nalunaerfigå nu-
naKatertik Sålamut peKatigalugo
jutdlerdluinalemerane nugdlutik
autdlarnigssartik neriutigencuv-
dlugo, tåssame nungnigssaming-
nut KinuteKarérsimangmata.
Jense akungnagtunganalune a-
kuerssivdlunilo OKarpoK: isuma-
Karaluarama sule atausiardlunga
nunaKarfivtine alianaitsumik sa-
påtisioKataugatdlåsavdlunga, av-
dlatume ajornarpat akuerssiv-
dluåinartariaKarpugut!
taima OKardlune Sålamut ing-
minermingnut ilaserå kavfimik
najorsiartorKUvdlugo.
nunaKarfinguame igdlut ilane
inusugtualuit isersimåput, uvdlor-
mut pissartut åssigiåginaleriartit-
dlugit erKumilårtumik alikutag-
ssaileicissaramik, unugiaK aliku-
tagssaKarfigiumavdlugo Jansiku-
nut pularratarput ernere peKati-
gissatik isersimåKatigissardlugit.
OKaluserissarpåtdlo igdloKarfing-
nut nugternigssaK erKartorneKar-
tuåinalersoK, inusugtunume suju-
mut ingerdlassunut soKutiginar-
torujugssuvoK igdloKarfingnut su-
livfigssuaKarfiussunut nugternig-
ssamik pilerssåruteKalemeK. pi-
niartugssatutdlo sungiusagauga-
luit OKaluseriualerpåt sulissartu-
nigssaK taimatutdlunit aulisartu-
nigssaK.
taima ilerKumigtut isersimaoru-
jordlutik OKatdliserujortitdlugit
anånaK sulitigalune tusarnårpoK,
sordlo sumik erKasutigssamik isu-
maliuteKånguatsiardlune. akugtu-
ngitsumik kissarssut ornigtarpå
timiussiugkanilo tipigeKissut ig-
dluatungånut sågtitardlugit. ig-
dlup ilua tipigialårpoK kiagdlune
KassåKalunilo. tåssame Jensip nu-
lia Suvfia ajorssarnartumik ang-
nertumik misigissaKajuitsuvoK,
sapingisaminik uviminut erner-
minutdlo pissanardluartartunut
tapersersuivdluartuvdlune. Suv-
fiap nujai Kérsserårtungorsimåput
amame kinå saimassoK eKingasu-
ligtungorsimavdlune.
taraama iserterpalugtoK iseriat-
dlartut Jensikut Sålamutdlo. Suv-
fiap isertut ilagsivdluaicalugit Så-
lamut ingerKUvdlugo OKarfigå:
sorme nuliat ilaginginagko?
Jense nikatdlungassutut pissu-
seKardlune OKarpoK: kavfimingu-
na najorsiartorKugavko kommu-
nivta kalerringmatigut ungasi-
ngitsukut nugdluta autdlamig-
ssavtinik neriorKuvdluta, tåssale
nunaKarfinguavtinut ungåumer-
nermik uvfalo jutdlingajagtor-
ssuångulersoK. taima OKardlune
Jense taimaiuitsoK ingikame sivi-
sumik nivdlingingmat igdlup ilua
nipaitdlivdluinarpoK — sivikitsu-
migdle.
nugkumarérsimagavta avdlatut
ajomaKaoK nuånåginarniarta, å-
mame igdloKarfingne jutdlitdlar-
Kigsorssuput, atago ajomaviéngi-
laK.
sujornatigut oKautigerigkavut
nugtugssat piarérsauteKamer-
mingne inersimalerérput, sukut-
dlunit aineKarnigssamingnut u-
tariiinalerdlutik. åritdlo uvdlut
ilåne sila alianaeKissoK pujortulé-
raK nugtugssanik aigdlerdlune ti-
kipoK.
piarérsarneK usilersornerdlo
tuaviunenarput ukianingmat
imardlo sikunialeicalune.
nunaKarfinguamiunit sujug-
dlerpåjuvdlutik autdlalersut nu-
narKataussunit niuvfiorneKarput
inuvdluarKussiartortunit. timåne
KéKajungnångup Kåvane nuna-
Karfingup inue tamåkiussardlutik
katerssuput pujortulérKap autdla-
lernerane. åmåkulo piniartut aut-
dlaisissartut inuvdluancussiner-
tingme unganertigdlo tamatigut
malungnartikumavåt nuånarissa-
tik nunarKatitik naggåmik inuv-
dluarKuniarpait. taima tåssångåi-
nartigissumik pissoKartitdlugo
inugtut sångissuseK ersserKigsiv-
dluartarmat arnat utontait ar-
dlagdlit Kuvdlilivdlutigdlo aula-
terissut takugssåuput.
pujortulérKap maskmane pi-
ssorpalugtitdlugit avåmut aut-
dlarmat timåne sernortårneK Kå-
Kane akisuavoK.
pujortulérKap Kåvane Jensikut
Sålamukutdlo tlmut aulateriput,
arnartait mérartaitdlo mikinerit
Kuvdliliput ukiorpagssuarnime
nunaKarfinguarmiunut nunarKa-
tausimåput silarssup pingortitåu-
ssutsimine åssigingeKissumik atu-
gaKartitsissarnere nuånersut nuå-
ningitsutdlo tamaisa peKatauvfi-
gisimavdlugit nåmagalugitdlo a-
tortarsimavdlugit. igdlunguatik
Kimaligkatik issigait ukiorssuar-
me orKisimårfigivdluartagkatik
ukiup isserssua anorerssuilo atu-
talersitdlugit, silarssuardlo atoru-
minarsivdlune aussatdlarångat
alianaitsumik nuånersumigdlo
isersimaorfigivdluartagkatik, mé-
rånguisa inuvfé, agdliartorfé, atå-
tamik pissaKardluartarneratigut
nuånårutigssarsivdluarfigissarsi-
massait.
jutdlilitdlarångat silatangiai-
nermikut igdlut nårisartagkatik
ilåtigut augpalårtunguamingnik
aulaterissutut itut inuvdluarKU-
jumavdlugit issimingnik Kuvdli-
nik ulivkårtunik issigait.
tamåkule tamarmik avångu-
sungnerinarmik naggateKartine-
Kåsångitsut neriutigåt, igdloKar-
fingmume pinigssamingne ne-
riugdluamerat tugpatdlersautau-
ssutut pingårnerssauvoK.
igdloKarfingme kommunalbesty-
relsinit tikitdluarKuneKarsimåput
igdloKarfingmiunitdlume ilagsiv-
dluarneKarsimaKalutik. igdlug-
ssamingnut isertersimåput, nutår-
ssuput, agdlåt igtornangajagdlu-
tik. Jensikut ernitigdlo sulivfig-
ssarserérput fabrikimilo sulissug-
ssångordlutik. Sålamukutdlume
åma sulivfeKalerérsimåputaoK.
uvdlut nutåtut itut autdlarte-
rugtorpait, taimåitumigdlo nu-
narKatitik Kimatatik erKarsauti-
mikut puiumisimavait.
akugtungitsumik igdloKarfing-
miunit KaerKuneKartarput ilagiv-
dluarneKartaKalutik nuånersu-
migdlo unugsiuaortineKartardlu-
tik. uvdlut avdlångordluinartutut
takordlortitdlugit Jensikut nulia-
nilo erKarsautimikut sarssuatitar-
pait nunaKarfinguamingne jutdli-
siortarnitik, åritdlo uvdlut ula-
pårfit nagdliuterugtortut jutdle
igdloKarfingme misilencågagssåt
nagdliukalugtualerpoK.
jutdliarKamut aKagungmat Jen-
sikut igdlumingne alutoreKissa-
mingne uléputeKaut, méraitdle
sule isersimångitdlat sulivfing-
mingne naggatåmik ulapingner-
mik sulivfigssartik Kångerdlugo
suliniaramik.
pisiagssarpagssuit pisiniarfing-
ne sarKumerartut amerdlaKaut,
taimåitordle angnertunerussumik
Jensikunut suniuteKéngitdlat.
nunaKarfinguamingne orpiliari-
ssartagkatik paomaKutit maKai-
ssissamingnut ilagitipait, akeKå-
ngitsut tipigeKissutdlo.
unugdluinarå Sålamukut nulia-
nilo takusaivdlutik iserput. nang-
mingneK åma inersimåput piarér-
sarnermingne, åmalo takussagssat
amerdlagaluaKissut encaimassa-
mingnut sagdlersautitdlugo nu-
naKarfinguartik erKartorungnåi-
ngilåt.
kavfisoKatigigput nuånårdlutik
ingmingnut alikusersordlutik, tå-
ssame puiorsåraluarnermik aKa-
gumutdlo sapåtigssarssuaK Kila-
nårissartik pissutigalugo unoru-
jugssuartinago KUtsarigsåKalutik
angerdlåsavdlutik aniput.
perKigdlutik nuånårdlutigdlo jut-
dliaraK autdlamerpåt. mérKat nå-
lagiarérmata unungnigssånut nå-
lagiarnigssaK tugdlingupoK. ig-
dloKarfingme OKalugfik mikigi-
narmåssuk mardloriardlutik nå-
lagiartugssaungmata Jensikut
mérKatigdlo avigdlutik nålagiar-
niarput, igdlortingme pårssisso-
Kartinago Kimånigsså isumagiga-
miko.
kivdlisimanaKissumik nålagiar-
nerme ilaorérdlutik naggatåtigut
tugsiut nuånareKissartik „Guter-
put Kutsingnermio" atomeKaler-
mat tugsiarnerat sagdlaitsumik
sajukulassumigdlo nipaitdliartor-
poK. Suvfiap uvdlut atorérsima-
ssatik sarssuatingåmermit tugsi-
arnermine erinå tusarnertaKissoK
Kianeranit nipangerpoK manigtor-
ningordlune. Jensivdlume nulia-
me sångitdlisimaneranit sunerae-
Kartup nipine erdligissutut såku-
kitdlisipå. versip åipå autdlar-
tingmat Suvfiap nipå tusamersoK
såkortuserKigpoK, kinå nuånår-
palulerpoK Kuvdlinigdlo issai
ulivkårtut Kungujulassungorput
erKigsinerup nuånårneruvdlo pi-
lersitainik.
ivdlernartoK GutiussoK
Kilangme NålagaK
pingmat nunarssuavtinut
nuånårneKarpoK
inungne,
ånagtugssånguleramik.
nålagianit angerdlaramik Såla-
mukut méraitdlo aggencuvait.
EM. Z. SVITZER
Trælastforretning
VaUensbaekvej 67-69, Glostrup
Skibsegetræ, fyrretræ, lærk,
bøg m. m.
orpit mångertut umiarssua-
liornerme atugagssat, kanung-
nerit, kanungniussat, Kissug-
ssiagssat, avdlatdlo
J
isermata Suvfia nuånångårnerup
pianik tipaitsoKalune isertutik
ilagsiorpai. orpiliaK igdloKarfing-
miut orpisa åssingat inime ikite-
rérsimavdlune utancissutut Kåu-
marsarulorsimavoK.
utorKartatigdlo tamarmik orpi-
liaK kåvipåt tugsiutinigdlo nuå-
nareKissamingnik atuissarérdlu-
tik nåmagsigamik kinait nuånår-
paloKaut. kavfisutisavdlutik igså-
gamik Jense nikuipoK OKardluni-
lo:
sujornatigut nunaKarfinguavti-
ne jutdlisiortarnivtitut jutdlisior-
tugssångorpugut, sumilunit jut-
dlip tipaitsungnartua tåssauvoK.
ånåussissunguaK inungorpoK ta-
mavtinut nikanartunguanut ag-
dlåt nuånårutigssångordlune. Ka-
ngatut piniarnerinarmik inutig-
ssarsiuteKamivtinit månåkut av-
dlauneroKissumik atugaKaraluar-
titdluta inungortup tamavtinut
tunissutå tåunauvoK. Gute inu-
ngorpoK inuit pivdlugit, ånåussi-
ssungorpoK uvavtinut, — — ta-
ma vse jutdlime pivdluaritse!
unugsiuaoKatigingneKarpoK ne-
rissagssat mamartukujuit sujor-
natigut angnertungitsumik pissar-
simassatik månåkut tamanut ne-
rineKartugssångordlugit savssar-
simavait, imigagssanigdle sungiu-
ssisimångitdlat, taimåitumik unu-
kutårnerane tamåko maKaissingi-
lait amigautiginagitdlo.
jutdlerujugssuarme uvdlågssar-
ssuaK erKarsautiginermit Sålamu-
kut angerdiaj årput, amame igdlo-
Karfingme ilisarisimassartåming-
nut kavfisoriartortugssaugamik.
JensikutaoK inajårtugssauvdlu-
tik OKarput, Sålamukutdlo neri-
orssordlugit uvdlåkumut silata-
ngiarumavdlugit.
jutdlerujungme uvdlåkut sule Så-
lamukut makeriångitsut tancama
silatåne inuaKerpalulerpoK, su-
nauvfa Jensikormiut tamåkerdlu-
tik silatangiutut. Sålamukut tua-
viortumik ikiteriput, tareamalo
Jensikut Suvfiavdlo nipåt ilisar-
narsivigdlutik agpipatdlagput.
uvdlåK måna nuåneKaoK,
tipaitsungnartorssuvoK. .
Kutsingnerme oKåussivoK
ingile pårssissumut:
uvdlume inungorpoK
GutiussoK NålagaK.
Kå, inuk-å, KimaKit,
KimaKit,
tipaitsungårdlutitdlo
jutdlisiorit mana.
nunaKarfinguarmiut igdloKar-
fingme nalussamingne uvdlåkut
itemerat Kanga erKarsautigissar-
tagåinik tamanik matorissutut ti-
paitsungningorpoK. sumilunit jut-
dlip nuånersuata suningårpai ig-
dlOKarfingmiututdlo misigissuse-
Kalersitdlugit. ilaKutatik, ikingu-
titik avdlatdlo nuånarissatik pui-
ortutut ipait, sordlume Kangatut
misigissuseKalersut Kuvdliming-
nik atdlartigagssaKångitdlat, ki-
naitdle nuånåmermik tipaitsung-
nermigdlo ulivkårput.
Jensip nipiminik saimassumik
tugsiut någamiko ilungmut tor-
dlorpoK: tamavse jutdlime piv-
dluaritse!
Erik Svendsen,
K’utdligssat.
Har De smagt
den nye
Anthon Berg
specialitet?
Anthon Berg-it nutåt dKåtårpigit?
såkulåtit marcipanitdlo pitsaunerpåt blommimik madeiraving-
mitumik imagdlit naligssaKångitdlat, éKåtångitsortariaKångilatit
Den fineste chokolade og marcipan med blomme i ægte ma-
deira er en lækkerbisken, De må opleve . . .
ANTHON BERG
LEVERAN DØR TIL DET
KONGELIGE DANSKE HOF
3