Atuagagdliutit

Árgangur
Tölublað

Atuagagdliutit - 14.02.1980, Blaðsíða 19

Atuagagdliutit - 14.02.1980, Blaðsíða 19
AG erssmgitsunik sarnumissoK erKumitsuliortOK Hans Lyngemik OKaloKatiging- ningneK nangminerssorneruvdlutik nålagkersuissut biskopingortumut tumssutigssåt KalipagaK pivdlu- go KaumariartuleraluartoK sule seKi- nen Sånap igdlutainut nuiumår- nertoKaoK. taimåitorme alångu- galuardlune naumavoK. Hans Lynge Kalipaissarfingmine «e- Karpon Kalipaivdlune. tåssa KalipagaK kigsautigine- KarsimassoK biskopingortitsiner- me Hjemmestyrep ilagit KUtdler- sånut tunlssutigsså, taima navsu- iaivoK akornatigutdlo inugparu- jugssuit kinait uipatdlingassut sukasumik Kalipautinik tagiartu- ivfigalugit Kalipaissup savianik. ukua igsiavingne sagdlerne ig- siassut kinait ilisarnarsisiniaralu- arpåka, inersinåusaguvko, ilame sap. akunerinångormat. pivfigssakikaluaKalunilo åsit i- nugsiarnersåKaoK, åssiliardlo u- f>a Kalipagarparujugssuarne ki- ngugdlersåt OKalugtuareriardlu- go ugsagtugut kavfimik kåginig- dlo avalaivfigåtigut. taima ulapigtigingilanga, inuit sangmisavdlugit pivfigssaKaruåi- narpunga, inginiaritse. Kasutag- simassungauna unuarujugssuar- mut suligama. åssilissap tungavia åssiliaK sule iningikaluaK sunau- ssok påsinarserérsimavoK.angut OKalugtarfingme KeKartoK iner- ssuardlo inungnik ulivkårdlune. kinat tamarmik tamånga Kumut issikuput tamåne igalåt Kauma- ssut nalane tingmiåraK kåvigdlu- ne tingmeralårtOK nåkutdlugo. 1909-me Kalåtdlit nunåne ug- pernikut eKérsaineKarsimavoK peKatigigfeKalerdlune peKati- gingnianik taissunik, 1911-milo nungmiut amerdlanerparujugssu- it ilaussortångorsimåput nuna- Karfigpagssuarnilo ilaussortaKa- lerdlune. 1911-me aussame atautsimér- ssuarneKarsimavoK, unuitdlo ila- ne palase Knud Balle allkusersu- ivdlune eKaersårfingme OKalugi- arpoK, taimanikut tåuna atautsi- mlnernut atortarame avdlanik nåmangajagtumik katerisimår- figssaKångikatdlarmat. taimanilo NOk imaKa 330-400-nik inoKar- POK. Knud Balle nangmineK Nung- me agdliartorsimavoK kalåtdlisut OKatdlorigdlune, kalåtdlinit nangmineK pigissatut issigine- KarpoK asaneKartorujugssuvdlu- ne. taimanikutdlo iliniarKigsårsi- massutut issigineKarpoK atuarsi- maKalunilo, unugdlo tåuna Selma Lagerlof-ip oKalugtualiåta ilå »ingneK ivdlernartoK« nugtersi- massane atuvfåssissutigå. silageKaoK aussauvdlune seKi- nerdlunilo igalåtdlo ilait angmav- dlutik. OKalugtuarineKarpoK a- ngut akimassoK ingnermik Kris- tusip ilerfata såne ikumassumik i- kitsisimavdlune nunaminut Firenzemut Itåliamltumut anger- dlåussiniartoK. oKalugtuaK tåuna pisimassutitauvoK ilerfiartut na- lane. ingneK erdligeKalugo Kami- tailiordlugo apuniarpå isumaKar- dlune igdlorpagssuaKarfingmut nunaminut pingåruteKaKissoK. i- lame taimane ugpeKigamik. kugsak avKutimine akimaneK ujajaissu- nit piaivfigineKarsimavoK, Hans Lynge OKalugtuarpoK, suerutdlu- go agdlåme atissainik histianig- dlo arsårdlugo. taimåitoK nikat- dlornane ingerdlåinarpoK naneru- tine Kamingigpåssuk tamaisa nå- magigamigit. ilane siagdlilerpoK, kisame sordlo ingneK Kamigka- lugtuartoK, taimailissordle ting- miånguaK aggerpoK ingneruvdlo Kulåne tivalerdlune sordlo sia- lungmut avssersimaniardlugo.... Knud Balle ima oKartordlo: »taimailissordle tingmiånguaK aggerpoK...« kugsak tingmivdlu- ne igalakut iserpoK nanerutitdlo ikumassut Kulane tivalerdlune. taimanikut uvanga sisamanik ukioKarpunga sorngunalume na- luvdlugo, kisiåne anånaga najui- simavoK, tamånalo anånavnit o- Kalugtuarsiaråra. taimane najui- ssunut tamanut pisimassoK tåu- na puigunåisimavoK. påsivåt it- saK 1100-Karatdlarmat pisima- ssok åma Nungme 1911-me pisi- naussoK. taimane inuit mérKatut ugperneKartut sutorujugssuaK i- sumaKartipåt, sordlo silarssuar- mit avativtinit OKariartortitau- ssutut sordlulunit tuinguatut ag- dlagkissartutut silarssuarmit av- dlamit autdlartitaussutut. avdlatut navsuiarneKarsinåu- ngilaK. tupingnarpoK påsigssau- nane sordlo pugutaussamik ta- kungningneK. påsisitsivordle si- larssuaK nalussaK tupingnartor- nartorpagssuaKarpoK, siulerssor- neKartordlo nalunaerutitut ting- miånguamik autdlartitsisinau- ssumik. misi gissartag kanut tungassoK AG: suna pivdlugo pisimassoK tåuna Kinersimaviuk hjemmesty- rep ilagingnut tunissutigssåtut Kaligpagkumavdlugo? sunaugaluartumingme najor- KutagssarsiortariaKarpunga, ila- git ingerdlausiånut tungassumik ilordlikut pissutsinut tungassu- mik. imåingitsOK ilagéKarneranut nersualårutitut taimanile pissut- sinut navsuiautaussumik, inuit misigissartagaisa navsuiarneK a- jornartut ilukut påsineKartartut ilånik åssiliångortitsivdlunga. Ka- lipagagssarsiorsimavunga tarru- kut pissutsinut atåssutilingmik, sordlo påsiuminåikaluamik OKau- tigisinaussavnik erssingitsumik tungassumik kisiåne takuneKar- sinaussumik. Kalåtdlit nunavtine ilagit i- ngerdlausiat agdlangneKåsagpat unigfigilångitsorneK ajornåsaoK pisimassunguaK taimåitoK, sor- dlo tingmiånguaK isermat. isersi- massunik KiåmisitsivoK, isuma- KartineKarneralo taimane kalåt- dlit ugpernermingnut tungassu- nik påsingnigtarnerånut erssiu- tauvoK, inuit ugpiassut Kularna- tik mématut tatigingnigdlutik tusagkamingnik tigusinertut inu- nermilo ugperissamik ilumussusi- anut ugpernarsautausorissa- mingnik misigissaKartartut tåssa kalåliussugut ugpernermik på- singningnivta pissusivia ilordleK. AG: sorme ilagingne sulivfiup namagsisimassai nersualårumå- ngiligit? isumaKarama ilagit pissaune- Karfiulerdlutik inunermik siuler- ssuissungorsimanerat erKungit- sok, palasitdlo periausisa ilait a- kunagtoruteKarfigissarpåka. pa- laserpagssuarnik ikinguteKarsi- mavunga nuånarissavnik nåmagi- simårnartitavnik, isumaKarpu- ngale ilagit inuiaKatigissutsip ilu- ane ardlaligtigut iluaKutåu- ngitsumik suniuteKarsimassut. i- sumaliortarpunga imaKauna ilåne méraunivtinit ugperissamut tu- ngassuinarssuarnik iliniartitauv- dlutalo perorsagausimanerput Katsutikujugsimassarigput. ilini- agaKarnerulernikut, silarssuarme takussaKarnerulernikut silagtor- sagaunikutdlo påsinarsissarmat Kanga ugpiatdluaratdlaravta isu- mavut KimagtariaKalersartut. ukiut ingerdlaneråne palasit nålagaunerat nålagauniarnerat- dlo tusartaKårput misigissardlu- gulo. kristumiututdle isumanut pulasinaunerussartut tassa inu- nerme tupingnartorsiat misigi- ssartagkatdlo isumaliordluarå- ngavta nunamitdlusoK uvavtinik kivitsissartut. Kularnångilardlo uvdluvtine kristumiussuseK inu- iagtut pissutsivtinut akulerusi- massoK soKutigiumanago tunui- narneK ajornarsisimassoK. isumanut avdiatdrtunut naviasugpatdlårneK AG: isumaKarpit ilagit kalåtdlit uvdlune måkunane pissauneKar- patdlårtut? isumaKarpunga siornatigut su- alungnerussut, Kujanardle tai- måikungnaeriartormata. ilagit i- ngerdlausiåne takusinauvarput i- sumaliutinut avdlaulårtunut a- kerdliuvdluinarsimassut isumali- ortautsivtalo avdlångortiniarne- Karnera pingitsailinlkut pisima- ssoK. KångiuteréraluaK nåmagig- taitdliutigissarpara angåkunik malerssuineK kulturivtinigdlo på- singisamingnik mingutitsiniarne- rat, tamåna sule kalåtdlit inuniv- tine suniuteKapilungmat. tamati- gorKigsåK nålagauniarfigisima- vait tamatigut tuniutinartariaKa- lersitdlugit. AG: ivdlit ilå ajoKigssatut ilini- arsimavutit? åp, kisiåne nålagiartitsissaru- mananga KinuteKarsimagaluar- punga, iliniartitsissunguinaru- mavdlunga,. Rasmus Berthelse- nip agssuardliutå ukiut 100-t ma- tuma siornatigut isumaKatigåra , iliniarfigssuaK ugperissamut tu- ngassuinardluinarnik iliniartitsi- simangmat iliniagagssarpagssuit avdlat pinagit. kisiåne itigarpu- nga, oKalussissarumångikuvit so- raiginaruvit ajungineruvoK.nåla- gaK agdlåt ornigkaluarpara, ajor- naKingmat tauva ajoKinguinar- punga. ajoKiusimavdlunga ukiune si- samane nåpautip soraertariaKa- lersipånga, soraerpungalo 24-nik ukioKardlunga. mianerssorKussut taimanikut Hans Lynge K’aKor- tume nunaKarpoK. soraersimale- ramilo agdlangniartalersimavoK, pingårtumik ardlalingnik issi- girjgnårtitsissutiliorsimavdlune. AG: inungnit nuånarineKar- pat? åp, kalåtdlinit. ila nuånarissa- Kait, igdlartaKautdlo. issiging- nårtitsinerme siumukarnerme a- torfigssaKavigpoK. uvdluinarne OKautigisinåungisat issigingnår- titsivingme OKautigineKarsinåu- put, inuiaKatimalo pissusé nåma- ginartingisåka uparuartorneKar- tarput: ilagingne, niuvernerme Kavdlunåtdlo akornåne pissutsit, Knud Rasmusseniugaluarpatdlu- nit. kisiåne mamiasorutigineKar- taKaut. AG: åma ilå issigingnårtitsi- ssutiliat pivdlugo inusugtut kaju- migsarneKarput ugpererKunatit? tåssame. aKaguane agdlagarta- lersorsimåput. inusugtunut mia- nerssorfigerKUvdlunga kalåtdli- Nungme 1883-ime sisorarfigsiorneK. taimatutnåpartaK taimanikut anaulertarsimavåt. åssiliaK pisimavoK Kagtunerme vTnérni- artarfiup atåtungåne Nungme mSnåkut takugssaussume. Fastelavn i Nuuk i 1883. Sådan slog man altså katten af tønden dengang. Billedet forestiller bakken nedenfor den nuværen- de Vinboden i Nuuk. ngOK Kavdlunåtdlo inoKatiging- nerånik aseruiniartugama. AG: agdlagartaliorsimassut ki- kupat? niuvertordlo pala silo. ilagitdlo tungfinut pissutsit tå- ssuna iluarsiatdlångilaK. palasinut, so. perruatdlalårneK måssåkut ilagingnut akerdliuvit? nåmik taimåitoKångilaK. må- ssa narrutsautigissaraluariga på- sigångavko ilagingne atorfigdlit kalåtdlit isumaliortausiånik atar- Kingningipatdlårnerat Kavdlu- nåtdlo nunåne pissutsinik mau- nga erKUSSUinarnerat, tåssuna a- nersåkut inunivta nangminer- ssornerunigssaugalua pitsailine- Karmat, nangminerdlo isumalio- rungnaersisimangmatigut ugpia- vatdlålersitdluta,. sukutdlo ilua- Kusersimarujugssuaråtigut taku- neK ajornarsisimavoK. avdlamik isumatårnigssaK il. il. uvavnut nåmaginauteKångilaK igdlersori- arfeKarnanilo. imåingilardle ila- gingnut akerdliussunga. anerså- kut sulivfiugune patsisigssaKå- ngilaK inuit nålagkersusavdlugit. ilagissutsivdle iluane sulineKar- tarsimavoK anersakut inunermik atausinarmik sangmivilingmik pi- lersitsiniarnermik. tamåna aker- dliuvfigåra. pissariaKarsoråralo mamiatsangnata isumaKatigingi- sinåusassugut oKatdlisinauvdlut- alo. taimailiungikuvtame silagto- riartornaviångilagut. AG: Kanorme igaiuk Kalåtdlit nunåne vicebiskopertaler- mat? perrorutigilangitsungila- ra, taimåitaravtame kalåtdlit nangminérsinaussutut issigine- Karångata. kisiåne biskopiviussa- riaKarpoK sivnissuginarane, suli- me nangminérsinåungitsutut issi- gineKarfivut ardlaKaKaut. Bare tryk på knappen - det er alt du skal gøre. Billedet skydes omgående ud af kameraet og fremkalder sig selv på et øjeblik. Hele sættet med 1 film........ kr. 595.00 eller på fotokonto med kr. 60.- i udbetaling + 10 mdr. å kr. 65.- (ialt kr. 710.-) Kupon Undertegnede bestiller hermed ovennævnte Polaroid-kamera- sæt □ kontant □ konto (husk at krydse af) Navn Adr. _ Postnr./by Chr. Richardt Vs Polaroid 1000 med elektroblitz og taske 19

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað: 7. tölublað (14.02.1980)
https://timarit.is/issue/268318

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.

7. tölublað (14.02.1980)

Aðgerðir: