Atuagagdliutit - 14.02.1980, Blaðsíða 19
AG
erssmgitsunik sarnumissoK
erKumitsuliortOK Hans Lyngemik OKaloKatiging-
ningneK nangminerssorneruvdlutik nålagkersuissut
biskopingortumut tumssutigssåt KalipagaK pivdlu-
go
KaumariartuleraluartoK sule seKi-
nen Sånap igdlutainut nuiumår-
nertoKaoK. taimåitorme alångu-
galuardlune naumavoK. Hans
Lynge Kalipaissarfingmine «e-
Karpon Kalipaivdlune.
tåssa KalipagaK kigsautigine-
KarsimassoK biskopingortitsiner-
me Hjemmestyrep ilagit KUtdler-
sånut tunlssutigsså, taima navsu-
iaivoK akornatigutdlo inugparu-
jugssuit kinait uipatdlingassut
sukasumik Kalipautinik tagiartu-
ivfigalugit Kalipaissup savianik.
ukua igsiavingne sagdlerne ig-
siassut kinait ilisarnarsisiniaralu-
arpåka, inersinåusaguvko, ilame
sap. akunerinångormat.
pivfigssakikaluaKalunilo åsit i-
nugsiarnersåKaoK, åssiliardlo u-
f>a Kalipagarparujugssuarne ki-
ngugdlersåt OKalugtuareriardlu-
go ugsagtugut kavfimik kåginig-
dlo avalaivfigåtigut.
taima ulapigtigingilanga, inuit
sangmisavdlugit pivfigssaKaruåi-
narpunga, inginiaritse. Kasutag-
simassungauna unuarujugssuar-
mut suligama.
åssilissap tungavia
åssiliaK sule iningikaluaK sunau-
ssok påsinarserérsimavoK.angut
OKalugtarfingme KeKartoK iner-
ssuardlo inungnik ulivkårdlune.
kinat tamarmik tamånga Kumut
issikuput tamåne igalåt Kauma-
ssut nalane tingmiåraK kåvigdlu-
ne tingmeralårtOK nåkutdlugo.
1909-me Kalåtdlit nunåne ug-
pernikut eKérsaineKarsimavoK
peKatigigfeKalerdlune peKati-
gingnianik taissunik, 1911-milo
nungmiut amerdlanerparujugssu-
it ilaussortångorsimåput nuna-
Karfigpagssuarnilo ilaussortaKa-
lerdlune.
1911-me aussame atautsimér-
ssuarneKarsimavoK, unuitdlo ila-
ne palase Knud Balle allkusersu-
ivdlune eKaersårfingme OKalugi-
arpoK, taimanikut tåuna atautsi-
mlnernut atortarame avdlanik
nåmangajagtumik katerisimår-
figssaKångikatdlarmat. taimanilo
NOk imaKa 330-400-nik inoKar-
POK.
Knud Balle nangmineK Nung-
me agdliartorsimavoK kalåtdlisut
OKatdlorigdlune, kalåtdlinit
nangmineK pigissatut issigine-
KarpoK asaneKartorujugssuvdlu-
ne. taimanikutdlo iliniarKigsårsi-
massutut issigineKarpoK atuarsi-
maKalunilo, unugdlo tåuna Selma
Lagerlof-ip oKalugtualiåta ilå
»ingneK ivdlernartoK« nugtersi-
massane atuvfåssissutigå.
silageKaoK aussauvdlune seKi-
nerdlunilo igalåtdlo ilait angmav-
dlutik. OKalugtuarineKarpoK a-
ngut akimassoK ingnermik Kris-
tusip ilerfata såne ikumassumik i-
kitsisimavdlune nunaminut
Firenzemut Itåliamltumut anger-
dlåussiniartoK. oKalugtuaK tåuna
pisimassutitauvoK ilerfiartut na-
lane. ingneK erdligeKalugo Kami-
tailiordlugo apuniarpå isumaKar-
dlune igdlorpagssuaKarfingmut
nunaminut pingåruteKaKissoK. i-
lame taimane ugpeKigamik.
kugsak
avKutimine akimaneK ujajaissu-
nit piaivfigineKarsimavoK, Hans
Lynge OKalugtuarpoK, suerutdlu-
go agdlåme atissainik histianig-
dlo arsårdlugo. taimåitoK nikat-
dlornane ingerdlåinarpoK naneru-
tine Kamingigpåssuk tamaisa nå-
magigamigit. ilane siagdlilerpoK,
kisame sordlo ingneK Kamigka-
lugtuartoK, taimailissordle ting-
miånguaK aggerpoK ingneruvdlo
Kulåne tivalerdlune sordlo sia-
lungmut avssersimaniardlugo....
Knud Balle ima oKartordlo:
»taimailissordle tingmiånguaK
aggerpoK...« kugsak tingmivdlu-
ne igalakut iserpoK nanerutitdlo
ikumassut Kulane tivalerdlune.
taimanikut uvanga sisamanik
ukioKarpunga sorngunalume na-
luvdlugo, kisiåne anånaga najui-
simavoK, tamånalo anånavnit o-
Kalugtuarsiaråra. taimane najui-
ssunut tamanut pisimassoK tåu-
na puigunåisimavoK. påsivåt it-
saK 1100-Karatdlarmat pisima-
ssok åma Nungme 1911-me pisi-
naussoK. taimane inuit mérKatut
ugperneKartut sutorujugssuaK i-
sumaKartipåt, sordlo silarssuar-
mit avativtinit OKariartortitau-
ssutut sordlulunit tuinguatut ag-
dlagkissartutut silarssuarmit av-
dlamit autdlartitaussutut.
avdlatut navsuiarneKarsinåu-
ngilaK. tupingnarpoK påsigssau-
nane sordlo pugutaussamik ta-
kungningneK. påsisitsivordle si-
larssuaK nalussaK tupingnartor-
nartorpagssuaKarpoK, siulerssor-
neKartordlo nalunaerutitut ting-
miånguamik autdlartitsisinau-
ssumik.
misi gissartag kanut
tungassoK
AG: suna pivdlugo pisimassoK
tåuna Kinersimaviuk hjemmesty-
rep ilagingnut tunissutigssåtut
Kaligpagkumavdlugo?
sunaugaluartumingme najor-
KutagssarsiortariaKarpunga, ila-
git ingerdlausiånut tungassumik
ilordlikut pissutsinut tungassu-
mik. imåingitsOK ilagéKarneranut
nersualårutitut taimanile pissut-
sinut navsuiautaussumik, inuit
misigissartagaisa navsuiarneK a-
jornartut ilukut påsineKartartut
ilånik åssiliångortitsivdlunga. Ka-
lipagagssarsiorsimavunga tarru-
kut pissutsinut atåssutilingmik,
sordlo påsiuminåikaluamik OKau-
tigisinaussavnik erssingitsumik
tungassumik kisiåne takuneKar-
sinaussumik.
Kalåtdlit nunavtine ilagit i-
ngerdlausiat agdlangneKåsagpat
unigfigilångitsorneK ajornåsaoK
pisimassunguaK taimåitoK, sor-
dlo tingmiånguaK isermat. isersi-
massunik KiåmisitsivoK, isuma-
KartineKarneralo taimane kalåt-
dlit ugpernermingnut tungassu-
nik påsingnigtarnerånut erssiu-
tauvoK, inuit ugpiassut Kularna-
tik mématut tatigingnigdlutik
tusagkamingnik tigusinertut inu-
nermilo ugperissamik ilumussusi-
anut ugpernarsautausorissa-
mingnik misigissaKartartut tåssa
kalåliussugut ugpernermik på-
singningnivta pissusivia ilordleK.
AG: sorme ilagingne sulivfiup
namagsisimassai nersualårumå-
ngiligit?
isumaKarama ilagit pissaune-
Karfiulerdlutik inunermik siuler-
ssuissungorsimanerat erKungit-
sok, palasitdlo periausisa ilait a-
kunagtoruteKarfigissarpåka. pa-
laserpagssuarnik ikinguteKarsi-
mavunga nuånarissavnik nåmagi-
simårnartitavnik, isumaKarpu-
ngale ilagit inuiaKatigissutsip ilu-
ane ardlaligtigut iluaKutåu-
ngitsumik suniuteKarsimassut. i-
sumaliortarpunga imaKauna ilåne
méraunivtinit ugperissamut tu-
ngassuinarssuarnik iliniartitauv-
dlutalo perorsagausimanerput
Katsutikujugsimassarigput. ilini-
agaKarnerulernikut, silarssuarme
takussaKarnerulernikut silagtor-
sagaunikutdlo påsinarsissarmat
Kanga ugpiatdluaratdlaravta isu-
mavut KimagtariaKalersartut.
ukiut ingerdlaneråne palasit
nålagaunerat nålagauniarnerat-
dlo tusartaKårput misigissardlu-
gulo. kristumiututdle isumanut
pulasinaunerussartut tassa inu-
nerme tupingnartorsiat misigi-
ssartagkatdlo isumaliordluarå-
ngavta nunamitdlusoK uvavtinik
kivitsissartut. Kularnångilardlo
uvdluvtine kristumiussuseK inu-
iagtut pissutsivtinut akulerusi-
massoK soKutigiumanago tunui-
narneK ajornarsisimassoK.
isumanut avdiatdrtunut
naviasugpatdlårneK
AG: isumaKarpit ilagit kalåtdlit
uvdlune måkunane pissauneKar-
patdlårtut?
isumaKarpunga siornatigut su-
alungnerussut, Kujanardle tai-
måikungnaeriartormata. ilagit i-
ngerdlausiåne takusinauvarput i-
sumaliutinut avdlaulårtunut a-
kerdliuvdluinarsimassut isumali-
ortautsivtalo avdlångortiniarne-
Karnera pingitsailinlkut pisima-
ssoK. KångiuteréraluaK nåmagig-
taitdliutigissarpara angåkunik
malerssuineK kulturivtinigdlo på-
singisamingnik mingutitsiniarne-
rat, tamåna sule kalåtdlit inuniv-
tine suniuteKapilungmat. tamati-
gorKigsåK nålagauniarfigisima-
vait tamatigut tuniutinartariaKa-
lersitdlugit.
AG: ivdlit ilå ajoKigssatut ilini-
arsimavutit?
åp, kisiåne nålagiartitsissaru-
mananga KinuteKarsimagaluar-
punga, iliniartitsissunguinaru-
mavdlunga,. Rasmus Berthelse-
nip agssuardliutå ukiut 100-t ma-
tuma siornatigut isumaKatigåra ,
iliniarfigssuaK ugperissamut tu-
ngassuinardluinarnik iliniartitsi-
simangmat iliniagagssarpagssuit
avdlat pinagit. kisiåne itigarpu-
nga, oKalussissarumångikuvit so-
raiginaruvit ajungineruvoK.nåla-
gaK agdlåt ornigkaluarpara, ajor-
naKingmat tauva ajoKinguinar-
punga.
ajoKiusimavdlunga ukiune si-
samane nåpautip soraertariaKa-
lersipånga, soraerpungalo 24-nik
ukioKardlunga.
mianerssorKussut
taimanikut Hans Lynge K’aKor-
tume nunaKarpoK. soraersimale-
ramilo agdlangniartalersimavoK,
pingårtumik ardlalingnik issi-
girjgnårtitsissutiliorsimavdlune.
AG: inungnit nuånarineKar-
pat?
åp, kalåtdlinit. ila nuånarissa-
Kait, igdlartaKautdlo. issiging-
nårtitsinerme siumukarnerme a-
torfigssaKavigpoK. uvdluinarne
OKautigisinåungisat issigingnår-
titsivingme OKautigineKarsinåu-
put, inuiaKatimalo pissusé nåma-
ginartingisåka uparuartorneKar-
tarput: ilagingne, niuvernerme
Kavdlunåtdlo akornåne pissutsit,
Knud Rasmusseniugaluarpatdlu-
nit. kisiåne mamiasorutigineKar-
taKaut.
AG: åma ilå issigingnårtitsi-
ssutiliat pivdlugo inusugtut kaju-
migsarneKarput ugpererKunatit?
tåssame. aKaguane agdlagarta-
lersorsimåput. inusugtunut mia-
nerssorfigerKUvdlunga kalåtdli-
Nungme 1883-ime sisorarfigsiorneK. taimatutnåpartaK taimanikut anaulertarsimavåt. åssiliaK pisimavoK Kagtunerme vTnérni-
artarfiup atåtungåne Nungme mSnåkut takugssaussume.
Fastelavn i Nuuk i 1883. Sådan slog man altså katten af tønden dengang. Billedet forestiller bakken nedenfor den nuværen-
de Vinboden i Nuuk.
ngOK Kavdlunåtdlo inoKatiging-
nerånik aseruiniartugama.
AG: agdlagartaliorsimassut ki-
kupat?
niuvertordlo pala silo.
ilagitdlo tungfinut pissutsit tå-
ssuna iluarsiatdlångilaK.
palasinut, so.
perruatdlalårneK
måssåkut ilagingnut akerdliuvit?
nåmik taimåitoKångilaK. må-
ssa narrutsautigissaraluariga på-
sigångavko ilagingne atorfigdlit
kalåtdlit isumaliortausiånik atar-
Kingningipatdlårnerat Kavdlu-
nåtdlo nunåne pissutsinik mau-
nga erKUSSUinarnerat, tåssuna a-
nersåkut inunivta nangminer-
ssornerunigssaugalua pitsailine-
Karmat, nangminerdlo isumalio-
rungnaersisimangmatigut ugpia-
vatdlålersitdluta,. sukutdlo ilua-
Kusersimarujugssuaråtigut taku-
neK ajornarsisimavoK. avdlamik
isumatårnigssaK il. il. uvavnut
nåmaginauteKångilaK igdlersori-
arfeKarnanilo. imåingilardle ila-
gingnut akerdliussunga. anerså-
kut sulivfiugune patsisigssaKå-
ngilaK inuit nålagkersusavdlugit.
ilagissutsivdle iluane sulineKar-
tarsimavoK anersakut inunermik
atausinarmik sangmivilingmik pi-
lersitsiniarnermik. tamåna aker-
dliuvfigåra. pissariaKarsoråralo
mamiatsangnata isumaKatigingi-
sinåusassugut oKatdlisinauvdlut-
alo. taimailiungikuvtame silagto-
riartornaviångilagut.
AG: Kanorme igaiuk Kalåtdlit
nunåne vicebiskopertaler-
mat? perrorutigilangitsungila-
ra, taimåitaravtame kalåtdlit
nangminérsinaussutut issigine-
Karångata. kisiåne biskopiviussa-
riaKarpoK sivnissuginarane, suli-
me nangminérsinåungitsutut issi-
gineKarfivut ardlaKaKaut.
Bare tryk på knappen - det er
alt du skal gøre. Billedet skydes
omgående ud af kameraet og
fremkalder sig selv på et øjeblik.
Hele sættet med 1 film........
kr. 595.00
eller på fotokonto
med kr. 60.- i udbetaling + 10
mdr. å kr. 65.- (ialt kr. 710.-)
Kupon
Undertegnede bestiller hermed
ovennævnte Polaroid-kamera-
sæt
□ kontant □ konto
(husk at krydse af)
Navn
Adr. _
Postnr./by
Chr. Richardt Vs
Polaroid 1000
med elektroblitz
og taske
19