Atuagagdliutit

Árgangur

Atuagagdliutit - 05.05.1955, Blaðsíða 21

Atuagagdliutit - 05.05.1955, Blaðsíða 21
tuberkulosemik napauteKardlutik årKig- simassut sujunigssåt agdlagton palase K. Svejstrup Nielsen måna ukiunc ardlaKalersune kalåt- dlit tuberkuloseKartut Danmarkime sanatoriane tamalåne pendgsartartut ikigtujungnaerput. amerdlasut nuna- mingnut kalåtdlit nunanut utertar- put, årKigsimavdlutik nuånårdlutig- dlo nunartik ilatigut sivisumik m'a- Kaissisimassartik ornigdlugo. autdlar- tarput Kimataussunit usorineKardlu- tik, ilame sivisumik uningaKatigisi- massat Kimagutilernerat umatikut AGFA CLACK Det liile kamera med det store format åssilivérånguaK åssilisinåussu- silik. Billedstørrelse 6x9 cm. åssilissap angissusia 6x9 cm Oplev glæden ved at fotografere med et AGFAjkamera. Agfamik åssiliveicardlune nuå- nissusia inisileriaruk Gælder det FILM så husk AGFA ISOPAN F eller ISOPAN ISS sikrer Dem det gode resultat. filmisisaguvit erKaimajuk: AGFA ISOPAN F imalunit ISOPAN ISS tauva åssilissatit pitsaussusåput usorungnermik pilersitsingitsorna- viånginginat. tamåna uvagut påsisi- maKarput, mfinilo uvagut angerdlar- tut sujunigssåne ajunginerpånik kig- såupavut. nunamingnutdle uterunik KanoK iliusagpat? danskerpagssuar- nume kalåtdlit nunåne pissutsinik ilisimassaKångitsunut taimatut anger- dlartut putsumutdlusoK pulassutut åungartarput, isumaKarfigineKardlu- tik uternerat tamatigut isumangnait- dlunilo akornuteKasångitsoK. taimåinerpame? Atuagagdliutit jut- dlime normoruane taimatut nåpaute- Karsimassup årKigsimassuvdlo agdla- gå atuardlugo uvavtinut kalåtdlit nu- nåne pissutsinik påsissaicarsimassuv- tinut aperKuteKalersitsivoK, åndgssu- ssiniarneKartariaKalernersoK suliari- niagagssavtinik. måna onatdlisigissartagarput tåssa nåpauteKarsimavdlutik årKigsimassut angerdlarneråne ikiuinigssaK, suna avKutigalugo tuberkuloseKarniko iki- ortariaKartoK, sujornatigut atorfine sulivfine tigoridsanerå imalunit per- Kingnigssane pissutigalugo atorfitor- Kane Kimåsanerå atorfingnutdlo su- liagssanutdlo avdlanut nusavdlune nangmineK ilagissanilo inuniåsavdlu- tik ajornarungnaersitdlugo. tamåku- nunga atugagssaussoK tåssa måne sa- natoriane sulisitsissarneK nanginiå- savdlugo. sanatoriane sulisineKartar- neK inungmut tåssungarpiåinaK tu- ngatineKartarpoK tåssame suliaKångi- patdlårnlkut nikatdlulerneKarsi- naungmat, tauva peridgserérnerup kingornatigut suliagssaKartitsiniar- neK iliniarneruvoic sujumut issigissa- riaK. aluagkatigul iliniarneK skrive- maskinarssorsinaunerdlo man amut UisimaneKarérput, manale nåparsi- massut agssagssornermik tamatigor- nerussumik ilfniartlneKarnialerput, tåukunungalo kalåtdlit ilåuput. tai- matut iliniartitsincrup oKåtårneKar- nerane Nakkcbøllime sanatoria su- jugdlit ilagåt, tåssane nåparsimassut uvanga OKalugfivnut atåput. aperKu- fauvordle kalåtdlit nåparsimassut sut iliniartariaKarnerait. skriveinaski- narssornermik iliniåsavdlune ang- nertuvatdlårsimanerpoK taimatut ag- dlagtungornigssamut atorfigssat tai- ma amerdlångitsigigatdlartitdlugit. kisalo taimatut sulisinaussup åma su- liagssanut avdlanut ikiusinaunigsså tungaviussarpoK imaKa nåpauteKa- rérnikumut suliarisavdlugo ajornar- toK. avdlatut OKautigalugo: urnånat- siamut angerdlaråine arnap agdlag- firigmiup sulivfigssånut sulivfigssar- siniarneK ajornaKaoK. taimaingmat suliagssaK agssagsso- riaK Kanordlunit akikitsigisagaluar- toK naniniartariaKarpoK nåpauteKa- rérsimassoK årKerérsimassordlo inui- aKatigit akornåne ilaulersutut ingmi- nut avdlanutdlo issiginigsså sujuner- tarisagåine. nuliaussumut sujornati- gutdlo ikiorteKarérsumut apernut ta- måna artornångineruvoK. tåukule åmalo avdlat niviarsiat sujunigssa- mingnut iluaKutigivdluarsinåusavåt merssornernut tamalånut taimaeKa- tainutdlunit iliniarunik. imånak asu- lipalåginaK pinatik, kisiåne iliniavig- dlugit, sordlo ilivserivdlutik, ugtutig- ssatdlo maligdlugit merssorsinauv- dlutik kisalo ånorågssat avdlatdlo atissagssat sussusinik Kinerdlersi- nauvdlutik. sanatoriame taissavne taimatut iliniartitsineK iliniartitsi- ssuvingmit sujulerssorneKartoK aut- dlarnerérpåt. kalåtdlime nunane Ka- Kugumutdlunit inerssortartut ingmi- kortut åssigingitsut atorfigssaeriina- viångitdlat. suliagssat taimaingajag- tut ardlaKartut arnanut piukunartut sule taineKarsinåuput, sordlo ikårti- terineK, agdlapalårineK, manigsaineK il. il. arnap uveKaraluartup taimai- liornermine ilaKutarit inuneråne iki- usinaunine takutisavå, inusugtuvdlo atorfigissane uveKaleraluarunilunit nanginarsinauvå iluaKutigalugo. ta- månale angutinut nåpauteuarérsi- mavdlutik årKerérsimassunut ajorna- kusorneroKaoK agssagssorissåme ili- niagagssat ukiorpåluit iliniarKårta- riaKarmata, taimåitumigdlo ilinialer- nigssaK akungnagtunganartåsavdlu- ne pingårtumigdlo sanatoriamititdlu- ne nåmagsiniåsavdlugo ajornauteKå- ngitsorane. tåssunga atatitdlugo pe- Kusiornerme sanassuneK åmalo sko- mageritut sulineK tåukununga pigi- nåussuseKartunut perusugtunutdlo kisisa taisinauvåka. tamånale isuma- KångilaK nålagkersuissul tungånit ujardlisavdlune suna ikifitigssaiv pit- saunerussoK naniniardlugo. ikiutit pitsaugaluaKaut, aningaussatdlo ag- dlagtup taerigai ikiorsiutausinaussut pissarianavigdlutik, inungnutdle su- livdluarsinaussunut sulineK tamati- gut pitsaunerpaussarpoK. sordlo tai- neKarérsoK suliagssat tamåko suliari- niardlugit autdlarnerneKarérpoK. tu- pingnångilardlo sujunigssavtine ni- pangiuneKaratik aperKutigineKartå- sagpata. erearsautigissariaKartup åipå tå- ssa nåpauteKarérsimassup åi'Kigsima- ssuvdle inuiaKatime akornåne ilaiui- tamilo iluåne inugtatut inorKilernig- sså (resocialisering). oicauseK tåuna atusavdlugo nuånarivatdlångikaluar- para erKartussivigpalårpatdlårmat, sorssungnerup nalåne måne atugau- simavdlune, tamånale erKartorniå- ngilara. Kanordlunitdle tåisagaluaråi- ne avdlatut ajornartumik måne Dan- markime danskit nåpajuteKarsimassut årKerérsimassutdlo kisalo kalåtdlit nunane nåpauteKarsimassut årKerér- simassutdlo akornåne tamåko piv- dlugit suliagssaKarpoK. suliagssat tåu- ko måne åmalo kalåtdlit nunane åssi- gérKingnartungitdlat. kalåtdlit nunå- ne årKigsimassoK uterloK crninaK ila- Kutaminit ikingutiminit nunarKatimi- nitdlo tiguneKartarpoK sulivfingmi- nilo suleKatitorKaminit ilagsineKar- tardlune sordlo nåparsimalernerme sujornatigut pissartut. måna Danmar- kime kångusutigissariaKarparput tai- matut nåpauteKarsimassut årKerérsi- massutdle taimatut ajungitsigissumik iliorfigineK ajoravtigik. tamatuinunga ugpernarsautigssåloivarpoK, tåssa år- KerérsimassoK ikingume akornåne su- livfeKarfingminilunit ilame ilåtigut ilaKiitame iluånilunit tigujumaneKar- piarneK ajulersarmat. tamåna filini- ligut tusagagssiatigutdlo ajungivigsu- tigut tusarérsimavarput, oKalugtuåi- naungilardle ilumorluvdlunile. tai- matut sanatoriame tåssane sulissu- nivne påsisimassåka maligdlugit o- Karpunga, kalåtdlitdle nunåne tai- måitoKåsångigpat KujanåinåsaoK. någga, suliagssåt avdlarujugssuvoK. Atuagagdliutit jutdlip normoruåne agdlagaussup ersseraigsisipå. tåuna maligdlugo, suname tamåt erKåisa- gåine, nåparsimassut sivisoKissumik måne katsorsarneKartarniata ilåtigut- dlume måne ukiut sisamagssånut ingerdlassunik sule uningassoKar- mat, påsinarpoK pivfigssaine taima sivisutigissume sujumut ånugssue- rérneKartartoK sordlo nåparsima- vingne sanatorianilo pissarneK ma- ligdlugo. soruna danskiugamik dan- skit periausiat atoramiko nerissag- ssatigut atissatigutdlo avdlatigutdlo kalåtdlinit avdlåussuteKaraluarput. kisiånile-una sanatoriamineK avdlåu- ssuteKartOK, tåssanérérsiinavdlunilo sungiusimassanut uterKingnerme nå- pitagssat oKitsuinåungitsut, pingårtu- mik inunerme pigssaicarnikut pig" ssarsiakinerussunut avingarusimane- russunilo najugaKartunut. ipérsårni- kut avdlatigutdlo nåparnavérsårner- mut iliniarnermingne ilikagait sujm mut atortituåinarnigssait ajornakusu- saKaut. inungnut erKarsarsinaussunut tamåna unigfigingitsorneK ajornar- poK, soKutigissaKångitsunile malung; nåsanane. tamatuma kingunerisava kingumut nåpauteKalendngneK, sana- torialiartitaorKingncK, susinåunginer- mik KulalersarneK. taimatut pissuse- KarneK åma Danmarkime ilisimane- KarpoK, inuit angerdlarsimavfeKå- ngitsut avKusininarne inussut inu- nertik sungiutlnartarpåt — tamånalo nåpåumik kinguneKartarpoK, imaKa- le taimåinertik avdlångortikusug- kungnaersimassardlugo. taimåikalu- artoK sanatoriaminikut amerdlaner- pagssuit pcrKigsivdlutik utersinau- ssarput sanatoriamit inunermut av- dlauneroKissumut taimåitordle per- Kingnigssamik pigssarsiaKarérsinta- nertik pivdlugo nåparnavérsårner- mik sungiusagkamingnik autdlussi- ssunik. tamåna inup måna Kagfasing- nerussumik inutigssaKarneratigut (pigigsårnikut) pivoK åmalume P1" ssutinut ilauvdlune danskiungmata danskitdlo sanatoriåne perKigsarma- ta. kingugdleK tåuna Dronning Ing" ridip sanatoriåta ikiorsersinaugunar- på. sivnerussut tåssåuput aperKutC" rujugssuit, inuiaKatigit akornåne ikiuiniarneK, peridssuserdlo tigoridg" simassaK. inuit amerdlåssusé najor- Kutaralugit pissarnivtitut påsiniaisi" nåungilagut kisiåne påsiniaissaria- Karpugut påsingnigtariaKardlutalo- ajornavigpoK nakorsavta silarssuar- mc tusåmassaoKissut nåpauteKartut åriugtlnartåsagpatigik, uvagutaoK su- lissutigissariaKarparput nåparKigdlu- tik nåparsimavingmut utinginigssåt. suliagssap tamatuma ajornakusoKi- ssup KanoK ilivdlugo nåmagsiniarne- Karnigsså ajoKersussutigisavdlugo ar- tornartuvoic. igdluatungåne nåpauty" Karsimassut pereigsisimassutdle tå- ssångåinaK inunermut atugatoKånut inuiaKatigit akornånut sulinermutdlo ikutisavdlugit ajornakusoKissut tai* matutdlo igdluatungåtigut årKerérsi- massut perKigsutorKat akornånut na- ngartarnigssåt ingmikortinigssåtdlu- nit ajornartuvoK, påsinartariaKardlU" nile nåpauteKarsimassut „misigissut- simikut avdlåussuteKalersimanerat“i tamånalo perKutauvdlune Kanga pi" ssusitorKanut utertiniarnerat ajorna- kusortorujugssuvdlune. isuinaga ma- ligdlugo danskit kalåtdlitdlo taimatut årKigsimassut sulivfiginiarneKarne- rat avdlåussuteKartariaKångilaK, ka- låtdlitdle inunermikut pigigsiartorne- rata KuvneK akornutaussoK kisiine matorsinauvå ikårfigineKarsinångor- titdlugo. nangminerme isuma ma- lingneK ajornångilaK, erKarsautigi" narpara kalåtdlit nunane pissusiussut atugaussut. tamåkume akinut ilåu- sangmata. angivatdlårpa? taimatut isumaKångilanga. Henrik Ibsenitor- Kavme oicausé ilumorput oKarinat ånaissat dcisimik KaKugumutdlunit piussarmata. inunermime sungiusi- massatorKat ilåinik iperainikut aitsåt nutåmik nalivtine inunerup piunin- ssånik angussaKarniarneK ajornångi- nerussarpoK, erKarsautikut inup inå" neratigut avdlatigutdlunit tåmarna- viångingmata. taimailigpat inuneK maleruarKUSsat maligdlugit avKUsiniugkåkut inger- dlatitariaKalisaoK. sulile sujunigssa- mipoK avKutigssangåtsiarssuaK, suli- neK, danskit kalåtdlitdlo peKatigit?' dlutik atortariaKagåt. kalåtdlit nunå- ta sujunigsså pitsaussoK anguniariie- KarpoK, tåssanisaoK nåpauteKarérsi- massoK inigssisinaussariaKarpoK piv' dluarfigssaKarsinaussariaKardlunilo. måna agdlagara Kangale kalåtdld nunåne nalungisarpagssuavtinut J' nuvdluarnussinermik naggaserniai- para, avangnåne kujatånilo. Nakke- bøllimisaoK sanatoriame nåparsimn- simassut årnerérsimavdlutigdlo a' ngerdlarsimassut inuvdluarKuvåka a' jungitsugssanik tamanik kigsautdld' git. A. W. KIRKEBYE A; Sydfrugt /S København FRUGT og GRØNTSAGER paornal ldagtune Bananer, appelsiner, citroner, vindruer etc. Dansk frugt Æbler og pærer Grønsager Kartofler, løg, hvidkål, rødkål, selleri, rødbe- der etc. naussartut banånit, åpelsinat, ci- tronit, vinigssat il. il. paornat Dan- markime nautitat ipilit pæritdlo nautsivingne naiiti- tat nautsiat, uvanitsut, hvidkålit, rødkålit, selleri, rødbedet il- il. Hovedkontor: Bernstorffsgade '/O, Kobenluwn V. Telegram-adresse: Succes -— København. 22

x

Atuagagdliutit

Beinir tenglar

Ef þú vilt tengja á þennan titil, vinsamlegast notaðu þessa tengla:

Tengja á þennan titil: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Tengja á þetta tölublað:

Tengja á þessa síðu:

Tengja á þessa grein:

Vinsamlegast ekki tengja beint á myndir eða PDF skjöl á Tímarit.is þar sem slíkar slóðir geta breyst án fyrirvara. Notið slóðirnar hér fyrir ofan til að tengja á vefinn.