Atuagagdliutit - 14.01.1987, Blaðsíða 12

12
ATUAGAGDLIUTIT/GRØNLANDSPOSTEN
NR. 3 1987
Oqallinneq • Debat \ ____________
GTO-imi sanaartukkat Royal
Greenlandimilu isertitat
akileraaruteqarfigissavavut
Akissarsiat pillugit
isumaqatigiissutit
meeqqallu atuarfiat
All. Jane Bohnsen, Lissi Her mansen, Jens Spaanheden
aamma Svend Sørensen, tamarmik Ilulissani
ilinniartitsisuusut
Danmarkimi naalakkersuisut borgerlig-iusut
Schluterikkut periaasii aammattaaq Kalaallit
Nunaanniit iluarineqanngittaqisut atuinnarlugit
nioqqutissiornermik ingerlataqartut kisiisa aalluppaat
All.: Otto Steenholdt
GTO illussaqarniarnerlu tigoqaa-
gummi, uggornartuali unaavoq u-
atsinnut 75 mill. kroninik immik-
kut akiligassikkatta!
GTO illussaqarniarnerlu tigoru-
sullugit naalakkersuisuvut isuma-
qatiginniuteqaleramik qallunaat
nunaanni naalakkersuisunut piu-
masaqarsimasariaqaraluarput ani-
ngaasat 75 mill. pineqartunut ami-
gaataasut allakkoorlugit isertinni-
arlugit. Soorluuna avammut tuni-
sassiorfik kilisaatinillu ingerlatsi-
vik isumaqatigiinniutgeqqitassatut
periarfissaasut annanniutitut qivi-
arsimasariaqaraluaraat, taakkua
tiguneqarnerisa iluanni periarfissa-
qarsorinarluarmat!
Tigusisarnermut ilanngullugu tu-
sartuarparput tunniussinerme naa-
lagaaffik iluanaaruteqaraniluun-
niit ajunaaruteqassanngitsoq. Eq-
qarsaat tamanna naalagaaffiinnar-
mut sammitinnermit uatsinnut a-
kissaajaataasinnaasut annerusu-
mik eqqarsaatigineqarsimanngil-
lat.
Avammut niuerneq kilisaateqar-
nerlu ukiuni taasani aaqqikkiartu-
aarlugit isumaqatigiinniutigeqqit-
tarlugillu pisassat pileriarpavut tu-
nisat akigissaarsimaneri ingerlatsil-
luarsimanerlu pissutigalugit ilua-
naaruteqarpallaarsimalluta allaat
ullumikkut 100-200 millionit missi-
liorlugit naalagaaffimmut uertitsi-
sariaqalerluta. Ajunngeqaaq inger-
latsineq inernerissaarmat allaat
namminersornerullutik oqartussa-
nut iluanaaruteqaatitut isikkoqar-
luni — kisianni iluanaarutit taakku
aamma naalagaaffiup pisassaqarfi-
gai. Takuat, taassuma tungaa isigi-
niarlugu GTO illussaqarniarnerlu
pillugit isumaqatigiinniarsimagalu-
arunik inissereersimasassaraluat —
taamanikkut pineqartoq naala-
gaaffimmut akissaajaataasinnaa-
sutut naatsorsuutigineqanngim-
mat.
Tamatuma kingunera ullumik-
kut imaalerpoq: naalagaaffik akile-
raarutinik akiliiffigisariaqalerpar-
put Royal Greenland nunatsinnii-
gani Ålborgimiillunili iluanaarute-
qarsimammat. Akileraarut uatsin-
nut akileqqusassaq 50 mill. kroni-
nit appasinnerunngilaq. Takuat
sooruna taamanili naalakkersuisut-
ta GTO illussaqarniarnerlu naak a-
migartoorfissaagaluit nalunngik-
kaluarlugu tigujumalleruttoramik-
kik, qallunaat naalakkersuisuinut
kissaatigisimanngikkat Royal
Greenlandip Ålborgimiittup akile-
raarutinik akiliisinneqassanngin-
nissaa. Kukkunerugunanngilaq si-
unissami GTO-p aqutsisoqarfiata
suli Københavnmiikkallartariaqar-
nera ilimagissagaanni — sanaar-
tukkat sanaartorneqarfianni.
GTO-p tigoreerneratigut sanaar-
tukkat iluanaaruteqaatigut aamma
Danmarkimut akileraaruteqaatigi-
sussaavavut — qularnnanngitsu-
mik 25- 65 mill. missaanni.
Isumaqatigiiniarsimasuttaana
aamma tamanna qarsupissimane-
raat?
Naatsumik oqaatigalugu oqarta-
riaqarpugut isumaqatigiinniartutta
tigusipallannissaq pileriginermik
tamakku qulaani eqqartorneqartut
inissaannut ilioqqaqqaarniarsi-
manngikkaat. Takuuk, siuliini ki-
sitsisit taaneqartut eqquutissappata
GTO-mik inissaqarniarnermillu ti-
gusigatta aningaasat 75 mill. kronit
anneralugit eqqartorpavut! Ukuli
akileraarutitut Danmarkimut aki-
lernialerumaakkavut qulaani taa-
neqartut allaat aningaasanit maan-
na akilertariaqalikkatsinnik pinga-
soriaammik annertunerupput!
Landstingimi oqallinnermi Atas-
sut akerlilersuisimagaluarpoq, al-
laat taasinngitsoortariaqarsimallu-
ni — isumaqatigiinniartitatta (naa-
lakkkersuisutta) angusaat annikip-
pallaarmat allaallu aningaasat an-
naasat sukkut allakkut isertinniar-
neqarsinnaanerigalui, soorlu qu-
laani taasatta tungaasigut, sulissu-
tiginiarsimanagit, naak Atassutip
tungaanit qasseeriarlutik uparuus-
sorneqartarsimagaluarlutik.
Akileeqqusaaffissarput ima-
luunniit Danmarkimi naalakkersu-
isunik isumaqatigiiniaqqinnissaq
ukiumi nutaami ilimagissavarput,
nalunngeriigarpulli unaavoq isu-
maqatigiinniarnerni illuatungerisa-
mut tunniussassaqarani periarfis-
sarlunnarmat.
Ataasiinnarnik kissaatigisaqar-
pugut, tassalu isumaqatigiin niar-
tartugut qulaani taaneqartut pillu-
git isumaqatigiinnialerunik angusa-
qarluarnissaannik kissaatissallugit
— ilumummi tamatsinnut pitsaane-
rusimassagaluarpoq naalakkersui-
sugut — isumaqatigiiniartartugut
— siumut isiginerullutik — periar-
fissallu atorluarnerullugit qulaani
taaneqartut aamma eqqarsaatiga-
lugit taamanili suliniarsimasuuppa-
ta!
Inatsisartut ukiarmanna ataatsi-
miinneranni malugisariaqarner-
paaq tassa ukiuni tulliuttuni sipaar-
niarnissarujussuaq. Suut tamanga-
jammik sipaarniarfigineqassapput.
Aningaasaliisoqarlunilu aningaa-
saliinissanut allanut taarsigassarsi-
soqassaaq. Danmarkimi naalak-
kersuisut borgerlig-iusut Schliiter-
ikkut periaasii aammattaaq Kalaal-
lit Nunaanniit iluarineqanngittaqi-
sut atuinnarlugit nioqqutissiorner-
mik ingerlataqartut kisiisa aallup-
paat.
Qanorli iliorluni nioqqutissior-
leq allilerneqarlunilu pitsanngor-
sarneqassava tunngaviusumik ilin-
niarfiit ilanngullugit pitsanngor-
sanngikkaanni?
Meeqqat atuarfiata kalaalin-
ngorsagaanissaa ukiorpassuarni
anguniagaasimavoq. Puigorneqaq-
qajaasarunarpoq inuiaqatigiinni
sutigut tamatigut kalaalinngorsaa-
soqarsimanera ilinniarfiinnaan-
ngitsutigut. Tamatumuunakkut su-
liamik ilinniagaqarsimasut piuma-
neqartorujussuanngorsimapput.
Inuusuttut ilinniagaqarumasoru-
jussuanngorsimapput. Inuusuttor-
passuit niuernerup tungaatigut ilin-
niarniaraluartut itigartinneqartari-
aqartarsimapput, pissutigalugu i-
linniarfissat ilinniarumasutut a-
merlatiginngimmata. Imaappoq i-
linniarumassusiat amigaataanngi-
laq.
Taava soormiuna ilinniartitsi-
sunngorumasut Kalaallit Nunaanni
taama ikitsigisartut? Ukiuni pinga-
suni ilinniartitsisunngomiartarneq
tunngavigalugu tamanna Ilinniar-
fissuarmi rektoriusup akissuteqar-
figereersimavaa:
»Piukkunnartut amerlanerusut
qinnuteqartalernissaat anguniarlu-
gu ilinniarneq annikillilerneqarsi-
mavoq. Isumaqarpunga inuusut-
tortagut ikkappallaamik nalilersi-
magaat isumaqarsimagunik sulias-
samut taama ajornarkusoortigisu-
mut ilinniarneq taama annikitsigi-
soq pilerigiumaaraat.«
Naak kalaallinik ilinniartitsi-
sunngortussanik ilinniartitsiniar-
neq ukiuni arlalissuanngortuni pi-
moorullugu ingerlanniarneqarsi-
magaluartoq taamaattoq ukiut ki-
ngullerpaat ilanngullugit ilinniar-
titsisunik qallunaanik ikinngeqisu-
nik tikisitsisoqartuartariaqartarsi-
mavoq. Tikisitat ikiligaangata ilin-
niartitsisut atuartitsinermi ikiorti-
nik naammaaserneqartarput (Ilin-
niarfissuarmi ilinniarsimasuungit-
sunik).
Ilinniarnerup sivikillineratigut i-
linniartunngorniartarnerullu ajor-
nannginnerulersinneratigut pileri-
narsaarisoqarsimagaluartoq qin-
nuteqartut kissaatigineqartutut a-
merlatigisimanngillat. Maannalu
kalaallit atuarfianni ilinniartitsi-
suusut amerlisarniarneqalerput u-
kiut qulit sinnerlugit atuartitsiner-
mi ikiortaareersimasut ukiumi a-
taatsimi pikkorissartittarnerisigut
— annerusutigut imminnut ilinni-
Denne annonce er et
VÆRDIPAPIR
De tilbydes den højeste forrentning på det dansk/grønlandske
kapitalmarked
med garanteret sikkerhed.
Deres opsparing fordobles på 4-5 år.
KUPON
Send mig venligst materiale med nærmere oplysning om Deres
investeringstilbud.
Navn:
Adresse:
Stilling:
Postnr.:Byj
Investeringsforeningen
POLAR INVEST
Kongevej 7 • Box 669 • 3900 Nuuk • Tlf. 2 33 64
Bankforbindelse: Grønlandsbanken Tlf. 2 13 80
Vi skal betale skat af
GTOs produktion og Royal
Greenlands indtægter
Af Otto Steenholdt
1 forbindelse med forhandlinger
om boliger og GTO, burde vi have
krav på andre aftaler med den dan-
ske regering om kompensation for
de 75 mill. kroner, som vi ikke kun-
ne få, f. eks. i genforhandlingsklau-
sulen om overtagelse af KGHs pro-
duktions og trawlervirksomhed.
På grund af de gode priser og
drift, kan vi nu risikere at komme til
at betale mellem 100-200 mill. kro-
ner tilbage til staten, da aftalen er,
at ingen skal vinde eller tabe på
overtagelsen. Det ser ud til, at resul-
tatet af driften har været en gevinst
for hjemmestyret, som staten des-
værre har krav på at få andel af. Se
— dette burde være forhandlet på
plads i forbindelse med overtagelse
af GTO og boligerne, hvad der på
daværende tidspunkt reelt ikke ville
have kostet den danske stat noget.
Vi skal nu betale skat af Royal
Greenlands indtægter, fordi de lig-
ger i Ålborg og ikke i Grønland. Et
pengebeløb på 50 mill. kroner er
sikkert ikke helt urealistisk. Ja,
hvorfor har landsstyret ikke lavet
en aftale om skattefrihed for Royal
Greenland i Ålborg i forbindelse
med overtagelse af GTO og bolig-
administrationen?
Det er vist ikke helt ved siden af,
hvis vi siger, at GTO fortsat skal
have sit hovedkvarter i København
— der hvor tingene bliver produce-
ret — der skal også betales skat af
denne GTO-produktion efter over-
tagelsen, og her er 25-65 millioner
ikke usandsynligt.
Har forhandlerne overset dette
problem?
Kort sagt — landsstyrets for-
handlere har ikke gjort nok for at få
overtagelsesebeløbene ordentligt
på plads. Det kan ses, hvis de nævn-
te beløb er realistiske, at det kan be-
tyde, tre gange større beløb end det,
vi manglede i forbindelse med over-
tagelserne af GTO og boligområ-
det. Vi i Atassut har protesteret og
ikke stemt for disse overtagelser,
fordi forhandlingsresultatet var for
ringe — og endda uden kompensa-
tion, som ovennævnt og vi havde el-
ler gentagne gange gjort landsstyret
opmærksom herpå.
I den kommende tid skal vi eller
de forhandle om disse ting, og som
bekendt er det en dårlig udgangspo-
sition, når man ikke har noget at
forhandle med. Vi kan kun ønske
forhandlerne held og lykke, selvom
det måske bedre kunne være klaret
med taktik, fremsynethed og bedre
forhandlere...