Atuagagdliutit

Ukioqatigiit

Atuagagdliutit - 01.01.1961, Qupperneq 110

Atuagagdliutit - 01.01.1961, Qupperneq 110
Kusiniagssanutdlo aningaussartuteKå- saKaoK ledningilersornermutdlo, tai- måtaoK ingerdlatsinerme atortut aser- fatdlagtailinermut, nivangnermut, i- mermik angatdléssinermut, erKainer- mut il. il. angivatdlåsåput. autdlarti- simanertut ingerdlåinåsagaine igdlo- Karfik angnertorujugssuångordlune siaruartugssauvoK. inuit igdloKarfiup ajungitsutainik taineKartartunik atu- eKatautineKarnigssåt ajornåsaoK, sor- dlo ukioK kaujatdlagdlugo imeKar- niarnikut, årKigssussamik erKaissar- nikut, atautsimordlune kiagsauteKar- nikut, pisinarfingmut avKUsinertigut, atorfeKarfingnut sulivfigssanutdlo pi- lertortumik omigusinaunikut il. il... sujunigssame igdloKarfik taimåitumik pilerssårusiordlune su- linerme GTO-me autdlarnerneKarsi- massume igdloKarfingne tamane ig- dluliornigssanut pilerssårutit suliari- niarneKarsimåput. taimaisiornikut pi- lersiniarneKarput inoKatigit suliait å- ssigingeKissut sujunertaKarpalugtu- mik nalerKutumigdlo igdloKarfingme inunermut ilautineKalisassut. ukiut 25-t Kångiugpata nautsorssutigissa- riaKarparput Kalåtdlit-nunåt uvdlu- mikornit mardloriåumik inugtuneru- lersimåsassoK. inuit tåuko amerdla- nerssarujugssue igdloKarfingne naju- gaKartugssåuput. sordlo nautsorssuti- gårput tamatuma nalåne Nuk 10.000-it migssaine inoKåsassoK. uvdlumikut Kalåtdlit-nunåne igdloKarfit tamar- mik avdlåungitdlat asimioKarfit angi- någaussut. ukiut 25-t Kångiugpata — imaKalunit tamåna sujorKutdlugo — igdloKarfit issikuat avdlångordluinar- simåsaoK igdloKarfivitdlo silarssuar- me nunane avdlane nalungisavut åssi- gisavdlugit. Kalåtdlit-nunåne igdloKarfit suju- nigssame ineriartornigssåt enrarsauti- gisimavarput sujunigssame ilimagi- ssagssat atordlugit. piumassarput ma- ligdlugo igdloKarfik aulajangersima- ssok titartarsimångilarput, erKarsau- tigisimavdlugule titartagaugatdlartu- tumik takordlorneKarsinaussungorti- niardlugo igdloKarfik taimåitOK Kanon sananeKarumårtoK. igdlonarfiup pingårnerssagsså tå- ssåusaoK umiarssualivik sutdliviuv- dluanissoK ulåpuvfiussordlo sulivfig- ssuame, aulisariutinut talitarfingne, Kuerssuarne, imarpikortautinut tali- tarfingne umiatsialiorfingmilo. umiar- ssualivingmut atavigtugssauvon av- Kusernit pingårnerssåt sinåmsavdlu- tik pisiniarfit inuinait pé, tuniniai- ssarfigssuan, katerssortarfik, atuarfik rådhusilo tuniniaissarfingmik igdlo- Kånginerssalik. avnusernit pingårner- ssåta tunuatungånisåput etagehusit, punkthusit, nåparsimavik, radionarfik onalugfigdlo. kisalo igdloKarfik kau- jatdlagsimåsaoK ilanutaringnut ataut- sinut igdlulianit avigsårtorsimaneru- ssunit. titartagkat takutipå Kanon igdloKar- fiup umiarssualivik eKiteruvfigigå. avKUsiniat avKUsernitdlo eKiterneKar- simåput, igdluliomerdlo pissusigssa- misulersimavoK. årdlerinarsinauvoK igdloKarfiup issikua taimailivdlune å- ssigiginarpatdlålersoK avångunarsiv- dlunilo igdlut tamarmik siagsimagpa- ta nardlusuginauvdlutik, Kalåtdlit- nunånile igdloKarfingne nunap pissu- sia åssiglngitsuvoK ujaraussunigdlo Kagtuniussarpagssuanardlune taimåi- kamilo nangmineK avdlångorarérpoK kigsautiginenartutut ingeniøritdlo pit- sauvdluinartumik pilerssårusiåta pi- viussungortinigssaralua ajornarsisit- dlugo. igdloKarfit agdlisarnegarnerat måne titartardlugit pilerssårutaugatdlartut maligdlugit Norgep avangnåne igdlo- Karfingne iluagtitumik ingerdlåneKa- rérsimavoK. tamåne pissutsit Kalåtdlit- nunåne pissutsinut åssingOKingmata pissusigssamisusaoK isumalioråine Ka- låtdlit-nunåne igdloKarfit ukiut inger- dlanerine angnertunerussutigut Nor- geme igdloKarfit åssigiumårait. Carlsbergip imiorfigssue Danmarkime takornariatalutorivdluartagaisailagait. ukiut tamaisa danskit nunanilo avdlamiut 1CX).000-it migssingisa pulårtarpait. Carlsbergip igdlorssuartai kussanartuliaunermikut tusåmassåuput, -Elefantporten« (isertarfigssuaK navguaitsortalik) tamatuminga takussutigssat ilagåt. 1901-ime sananeKarsimavOK Romame Minervaplads- ime navguaitsussiarssuaK napassuliaussar- talik erKarsautitårfigalugo sanåjuvdlune... xirlsbeii pisiagssanik nangmineK tigor- Kaivdlune pisiniarfit atuleriartortut inuit akigssaKaleriartordluarnerata niorKUtigssaKartitsiniarnen agdlisita- riaKalersipå. sananeKarsimåput Kuer- ssuit, pernumausivit, pisiniarfit, nau- titanut inigssiat igfiorfitdlo angneru- ssut pitsaunerussutdlo. nuerssuit sa- nanenartalerput atautsimut kåtutdlu- git angnerujartuinartitdlugit Dan- markime- sanassautsimut. ineriartorsi- massumut åssingussutut. sujugdlit Ki- ssungnik sanåjussarsimagaluartut ki- ngorna sisangnit sanåt atorneKarsimå- put månale atorneKalersimavdlutik' i- kuatdlagtornigssamut navianaitdlisag- kat Kuleriånik initagdlit jernbeton- imik sanåt agssartugagssat maskinat atordlugit suliarineKartarnigssånut nalerKutungorsarsimassut. pisiniarfiliornerme KimåneKaleriar- torsimåput pisiniarfit kiagsarneKå- ngitsut pisornat atautsimik initagdlit atautsimik nerriviussagdlit ikigtu- nguanigdlo ilissivigdlit. nioricutigssat åssigingitsut amerdlineKarujugssuar- simåput, pisiniarfitdlo nutåt suliari- nenarsimåput ingmikortortaKartitdlu- git nerissagssanut, ånoråminernut, ne- rissagssanut tamalånutdlo, sånatinut il. il. avgorneKarsimavdlutik. iluagtit- dluartumik pisiniarfit ikigtunguit nangmineK pisiagssanik tigornaivdlu- ne pisiniartarfit atortineKalersimåput. tarajorterivingnit sulivfigssuar- nut sorssungnerup kingornagut tarajor- terivigpagssuit sananeKarsimåput, pio- rérsutdlo agdlinenarsimåput. måna si- nerissame katitdlutik 80-it migssaine tarajorteriveKarpoK tamåkunane så- rugdlit naleragdlitdlo tarajorterneKar- tardlutik panerserneKartardlutigdlu- nit. taima tunissagssiornerme taimåg- dlåt igdlutit pisatsersugåungitsut a- torneKarsinåuput tåssaugaj ugtardlutik taimågdlåt igdlo Kissungnik sanaK maskinanik pisatsersugåungitsut. Narssame — savautenarfit KerKåni- tume tOKOraivik nutåliaK Kerititsivig- talik Kivdlertussaliorfigtaligdlo sana- neKarsimavOK. tåussuma saniatigut maskinat ator- dlugit aulisagkerivit åma sananeKar- simåput maskinartait nutåliat Kivdler- tussaliornermut Kerititanutdlo ator- tugssat taimåitOK inigssineKaarsimav- dlutik igdlutine piorérsune perKautåne sujunertamut avdlamut sananeKarsi- massune. tamåkunane misiligtagaKar- Pok sulivfigssuit taimåitut ingmingnut akilersinauvdluartut, åmåtaordle sa- naortugkat inuit niorKUtigssiorsinau- nerånut kåmagtutauvdluarsimåput. tåssaluna misiligtagaK tåuna ingmikut atorfeKarfingne igdluliornerme nutåme „niuvertOKarfi“torKat igdluliortausiat dssili- niarneKångilaK issuaineK taimåitOK erKor- tusångingmat alianaitsorsiorpalungnerinåi- savdlunllo. nalivtine plssauseK maligdlugo igdluliorneKarpoK. pisoruatdle nutåtdlo tai- måitOK kussanartumik atautsimårtineKarsi- naunerat åssilissame uvane Ausiangne gæ- stehjemip åssingane takuneKarsinauvoK. (å- ssilissoK: Dan Buch). Ved det nye institutionsbyggeri efterligner man ikke den gamle „kolonistil", da en så- dan imitation vil virke uægte og roman- tisk. Man bygger i tidens stil. At gammel og ny stil alligevel kan forenes på en smuk måde, viser ovenstående billede af Egedes- minde gæstehjem. (foto Dan Buch). f r. < Wks '• Carlsbergime napassuliar- ssuaa navguaitsor- talik tusåmassaK Jlulissane pramit atordlugit usingiaissarneK afornakusortoK piv- figssamigdlo atuineroKissoK KångiutingajalerpoK. umiarssuarnut imarpikortautinut talitarfigtåK mana inerpou. sulivfigssualiornig- ssamifc pilerssårusiane suliagssat angnertorujugssuit tåuna ilagåt. (åssilissok: Dan Buch). Den besværlige og tidsrøvende pramlosning i Jakobshavn er snart slut. Den nye atlantkaj er nu færdig. Den er et af de mange store arbejder, der skal udføres efter industriprogrammet. (Foto: Dan Buch). Kat atorsinaussutdle agdlineKarsimav- dlutigdlo nutartigausimåput, nåparsi- mavitdlo Kavsit angnerussut nutåt sa- naneKarsimåput. nåparsimaviliorner- ne Danmarkime pissarneK malingne- KarsimavoK tåssa nakorsaissarfigssat pitsångorsarneKarnigssåt pingårtine- Karsimangmat nakorsaissarfingne pe- riautsit iluaKutauvdluartut atorneKar- sinauvdlutik. tamåna pissutauvdlune nåparsimavingne uningassarneK sivi- kinerulersimavoK. tamatumalo åma kingunerå nåparsimassut ineKarfé su- jornatigornit mingnerulårtineKarsi- naulermata. Kalåtdlit-nunåne perKingnigssamut tungassut sule nåmagtumik piorsar- neKarsimångivigput, taimåitumigdlo sujunigssame tamatuma tungåtigut angnertumik suliaKarnigssaK ilimagi- ssariaKarpoK. atuarfit agdlisarneKarsinåuput atuartut amerdlåssusiat maligtaralugo mérKat amerdliartorneruj ugssuata iliniartitauneruvdlo pitsaunerulernig- ssånik angnerulernigssånigdlo kigsau- teKarnerup angnertumik atuarfilior- nigssaK pissariaKalersisimavå. sanaor- torneK ingerdlåneKarpoK niuvertoru- seKarfingne atuarfingnit atausiåkånit igdloKarfingne atuarfiliarujugssuar- nut. nunaKarfit ilåine atuarfit oKaut- sit mardluk atordlugit mérKanik a- tuartitsinermut inigssaKartitsinaratik åma ningiugssanut mérKanutdlo a- tuarfingme nerissaKartugssanut atuar- figtaKarput. iliniartitauneK pivdlugo piumassat agdligalugtuinartut nagsa- tarisimavåt igdloKarfingne atuarfit i- nitalersorneKarnermik angissusisigut, atuartitsissutinut ingmikut itunut ini- tamikut nutåliaussunigdlo pisåtsersu- gaunermikut Danmarkime atuarferu- jugssuit pitsåussutsimikut åssigineru- leralugtuinarmatigik. atuarfiliorneK i- ngerdlåneKarsimavoK atuarfit atausi- åkåt agdliartuårtineKarsinaunigssåt sujunertaralugo taimaisiornikut ani- ngaussartutauvatdlångitsumik atuar- tut amerdliartornerat malingnaivigi- neKarsinaungmat. inuit amerdliartortorujugssungmata ukiune tugdliutune pingårtumik ig- dloKarfingne angnertungåtsiartumik atuarfiliornigssaK nautsorssutigissa- riaKarpoK. sujulerssuinerme igdlutigineKar- tut angnikitsussut igdloKarfingne ardlaKångitsuinarne sujulerssuinermut atortugssanik tai- mågdlåt sanaortorneKarsimavoK. kæmnereKarfit, erKartussissoKarfit, GTO handelilo ingerdlassariaKarsimå- put atorfigdlit igdlutoKåine barakinilo agdlagfilersordlutik. ukiunile tugdliu- tune ilimanarpoK igdluliat piviussug- ssaunerussut sananeKartalernigssait kommunenutaoK suliaKartugssat su- livfigissagssait. avdlatut OKautigalugo rådhusiliorningajagtut itugssåusaoK. kalåtdlinut igdluliortiterneK 1954- ime autdlarnerpoK, ukiumutdlo sana- neKartarput igdluliat 250-t migssaine. taima sanaortornerup kalåtdlit igdlo- Karnerat pitsånguatdlagtingåtsiarsi- maKå. igdluliat sånamikut, OKorsa- gaunermikut suliarineKarnermikutdlo pitsaussusiat atorfilingnut igdluliat pitsåussusiånut nalerKiipoK, inuitdle akigssaKarnerat pivdlugo mingneru- ssarput kissarssutinigdlo kiagsagauv- dlutik. igdluliat amerdlanerssait ila- Kutaringnut atautsinut igdlugssatut sananeKarsimåput. nunaKarfingne atausiåkåne pingår- tumik igdluliorfigssaileKissune række- husit boligstøttemit pissut suliarine- Karsimåput. isumaliutauvoK åipågu- mit taima sanassarneK ingerdlater- KingneKalerlsassoK boligstøttemit ig- dluliat Kuleriånik initagdlit sanane- Kalisavdlutik. nangmingne ingmikut igdloKarnermingnut maKaissinigssara- luat taorserneKartugssauvoK igdlune KUleriåne ineKartugssat nutåliauneru- ssunik pisatsersugkane ineKåsangma- ta igdlOKarfiuvdlo Kiterpasingnerussu- ane inigssisimavdlutik. — ungasigsor- ssunaviångilaK igdlut Kuleriånik ini- tagdlit moderniuvdluinartut sanane- Kartarumårmata initait inuinarnut ka- låtdlinut suliartortitanutdlo åtartorti- neKartugssat. taimailivdlune inungnut tåukununga mardlungnut åssigingit- sumik sanaortorneK taimaitineKartug- ssauvoK. igdluliat sume tamane inigssima- neicartut Kalåtdlit-nunåne igdloKarfingne uv- dlumikut malungnautauvoK igdluliat amerdlanerssait nalautsomerinanga- jangmik sume tamane inigssisi- mangmata tåssa sujornatigut igdlo- Karfit pivdlugit pilerssårusiaKarsimå- ngingmat igdloKarfit sujunertaKartu- mik ineriartornigssånik isumangnait- dlisaussumik. niuvertoKarfitontane ig- dluliortautsime maligtarineKartutoKaic malingneKåinangaj agsimavoK. atorfe- Karfingnut inuinarnutdlo igdluliorner- me malingneKarsimavoK taiumassara Kagtuningusimassut tungavigssai-tå- nik, tåssa imåipoK igdluliorfigssat pit- saunerusorissat tamane itut atorne- Kartarsimavdlutik. kisalo inuit kig- sautigissartagåt igdlutik Kagtunerne imamut issikivilingnitikumavdlugit igdloKarfit issikuinut malungniusima- VOK. igdloKarfingme inuit ukiune kingug- dlerne amerdlisimaKaut. sordlo Nuk uvdlumikut 3000-it migssaine inoKar- POK, inuitdlo tåuko danskit igdloKar- fisut akungnagtutut amerdlatigiput, igdloKarfigdle igdloKarfigpalårtungi- laK. avigsårtordlune igdluliorneK na- ngineKåsagpat pivfigssamik asiutitsi- nerujugssusaoK agssartuinermut, av- boligstøttemit igdluliat 250-it ukiumut inungnut suliartortitanut igdlugiti- taussut nutarterinerup sujornatigut tåssaunerusimåput ilaKutaringnut a- tautsinut igdluliat kissarssutinik kiag- sagkat igdlume ikiorteKardlune kisiå- ne najorneKarsinaussut. ineriartorneK Danmarkime ineriartornermut åssi- ngusimavoK tåssa igdluliat nutåt mingnerungmata nutåliaunerussunik pisatsersugauvdlutik igdlume ningiu- ssup nangmineK suliarisinaussai. u- kiune kingugdlerne sanaortorneK år- KigssuneKarsimavoK ajornartinagulo igdluliortiterneK atautsimortineKaler- simavdlune rækkehusinut, etagehusi- nut punkthusinutdlo (Kuleriånik inita- lingnut). taimaisiornikut aningaussat tungaisigut tunga vigssaKalersimavoK igdlut nutåliaussunik pilersusavdlugit sordlo imeK KipInartagaK, anartarfit, kiagsautit atautsimortut errorsissar- fitdlo. sulivfigssualiorniarnermut tungavigi- neKartOK. pilerssårutit tåuko malig- dlugit K’asigiånguane råjanut Kivdler- tussaliorfik nutauvdluinartoK nutåli- auvdluinartordlo sananeKarérsimavoK ukiutdlo ikigtunguit Kångiugpata su- livfigssuit nutåt malingnaissugssåuput Ilulissane, Nungme Påmiunilo. umiatsialiorfit. aulisartut pujor- tulérKamingnik iluarsaisitsivigi- sinaussait aulisarnerup agdliartornera peKati- galugo- aulisariutinut amerdligalugtui- nartunut iluarsåussiviusinaussunik pi- ssariaKartitsineK agdliartorsimavoK, taimåitumigdlo igdloKarfingne amer- dlanerne amussissarfigssat nutåt su- liarineKarsimåput. taimåtaOK igdlo- Karfit ilåine pujortulérKanut iluarsai- ssarfit pujortulérKanut erKiissivigssa- Kartut sånavigtaKartut maskinaleriv- figtaKartutdlo sananeKarsimåput. — tåukua saniatigut Sisimiune amutsivik agdlineKarsimavdlunilo nutarterne- KarsimavoK taimalo måna tåssauler- simavdlune umiarssuårKanut sutdlivik pisatsersordluagaoKissoK umiarssuar- nik Kissussunik sisaussunigdlunit ilu- arsaisinaussoK. aulisarnikut inutigssarsiornerup pi- orsagauniarneranut pilerssårutigine- Kartumut atatitdlugo ilimagissaria- KarpoK amussissarfit umiatsialiorfit- dlo amerdlissariaKardlutigdlo agdli- ssariaKåsassut. nåparsimaviliorneK Danmark- imisut pitsautigissunik Kalåtdlit-nunåne nåparsimavit Ka- nganisarpaloKaut Kavsitigutdlo naler- KUtingitsumik ilusilersorneKarsimav- dlutik igdlune pisorKane barakinilo suliaritinigssanut pisatalugtunik inita- Kardlutik. nåparsimavit nutåt Dan- markime naparsimavingnut igdloKar- fingmitunut mingnerussunut åssi- nguvdluinarput. nåparsimavit pisor- 111
Qupperneq 1
Qupperneq 2
Qupperneq 3
Qupperneq 4
Qupperneq 5
Qupperneq 6
Qupperneq 7
Qupperneq 8
Qupperneq 9
Qupperneq 10
Qupperneq 11
Qupperneq 12
Qupperneq 13
Qupperneq 14
Qupperneq 15
Qupperneq 16
Qupperneq 17
Qupperneq 18
Qupperneq 19
Qupperneq 20
Qupperneq 21
Qupperneq 22
Qupperneq 23
Qupperneq 24
Qupperneq 25
Qupperneq 26
Qupperneq 27
Qupperneq 28
Qupperneq 29
Qupperneq 30
Qupperneq 31
Qupperneq 32
Qupperneq 33
Qupperneq 34
Qupperneq 35
Qupperneq 36
Qupperneq 37
Qupperneq 38
Qupperneq 39
Qupperneq 40
Qupperneq 41
Qupperneq 42
Qupperneq 43
Qupperneq 44
Qupperneq 45
Qupperneq 46
Qupperneq 47
Qupperneq 48
Qupperneq 49
Qupperneq 50
Qupperneq 51
Qupperneq 52
Qupperneq 53
Qupperneq 54
Qupperneq 55
Qupperneq 56
Qupperneq 57
Qupperneq 58
Qupperneq 59
Qupperneq 60
Qupperneq 61
Qupperneq 62
Qupperneq 63
Qupperneq 64
Qupperneq 65
Qupperneq 66
Qupperneq 67
Qupperneq 68
Qupperneq 69
Qupperneq 70
Qupperneq 71
Qupperneq 72
Qupperneq 73
Qupperneq 74
Qupperneq 75
Qupperneq 76
Qupperneq 77
Qupperneq 78
Qupperneq 79
Qupperneq 80
Qupperneq 81
Qupperneq 82
Qupperneq 83
Qupperneq 84
Qupperneq 85
Qupperneq 86
Qupperneq 87
Qupperneq 88
Qupperneq 89
Qupperneq 90
Qupperneq 91
Qupperneq 92
Qupperneq 93
Qupperneq 94
Qupperneq 95
Qupperneq 96
Qupperneq 97
Qupperneq 98
Qupperneq 99
Qupperneq 100
Qupperneq 101
Qupperneq 102
Qupperneq 103
Qupperneq 104
Qupperneq 105
Qupperneq 106
Qupperneq 107
Qupperneq 108
Qupperneq 109
Qupperneq 110
Qupperneq 111

x

Atuagagdliutit

Direct Links

Hvis du vil linke til denne avis/magasin, skal du bruge disse links:

Link til denne avis/magasin: Atuagagdliutit
https://timarit.is/publication/314

Link til dette eksemplar:

Link til denne side:

Link til denne artikel:

Venligst ikke link direkte til billeder eller PDfs på Timarit.is, da sådanne webadresser kan ændres uden advarsel. Brug venligst de angivne webadresser for at linke til sitet.